Hansapäevad 2011

Kui me reedel Kehrast Tartusse jõudsime, mõtlesime, et läheks otse arvutipoest ka läbi ja ostaks paar asja, mis äkki arvuti tervenemisele kaasa aitaks. Kui Kaupsi parklasse jõudsime, oli see ääreni täis. Mis siin veel toimub…

Kui õue jõudsime, oli muidugi selgemast selgem – Hansapäevad ju! Ma ei tea, miks ma olin arvanud, et need vaid laupäeval ja pühapäeval on.

Terve kesklinn oli rahvast, putkasid, müüjaid, ostjaid, rahvariideid, muusikat, tantsu, naeru ja rõõmu täis. Äge-äge-ägeee! Ma jumaldan selliseid rahvapidusid ja mõnusat melu. Kõik kihas nagu sipelgapesas ja lausa kutsus enda poole, avastama, mida nendel lettidel pakutakse ja lavadel näidatakse…

Kuna sellel hetkel oli pikk sõit seljataga ja Kren ei olnud väga laadatamisest huvitatud, me siiski sinna ei jäänud. Õhtul jalutasime veel korra laada läbi, aga põhiliseks päevaks sai laupäevane päev.

Läksime kohale juba varakult, vaid tunnike peale laada avamist. Mõtlesime pikalt, et kuidas me Kreni kaasa võtame – rahvast on seal mustmiljon ja jalutadagi on seal kitsas, suure vankri lükkamisest siis rääkimata. Samuti on kuum ja vankrikorvis Krenil eriti kuum… Otsustasime esimest korda kergkäru kasutusele võtta ja ära proovida, kuidas sellega sõita on 😛

Krenile avanes uskumatult uhke vaade, polnud ta ju selle nurga alt maailma veel näinudki. Ja meie lootusest, et ta magama jääb, ei tulnud ka tänu sellele midagi välja 😀 Alles tunnike hiljem, kui mul tuli idee talle müts silmadele tõmmata, uinus ta paari minutiga 😉

Laupäeval uudistasime põhiliselt laata. On kaks asja, mida me alati laadalt ostame – juusturõngad ja isetehtud jäätis. Kui juusturõngaid leidub pea igal laadal (mitu korda olen tahtnud neid pildile püüda, aga saavad enne otsa 😀 ), siis seda kindlat isetehtud jäätist saame iga aasta vaid Hansapäevadel. Sel aastal proovisime tikrijäätist, maasikajäätist, banaanijäätist, mustikajäätist ja punase sõstra jäätist. Üks pall siis igatühte, et me hullud õgardid ei paistaks 😉 Aga supermaitsev on see tõesti ja nagu iga aasta näha, siis mitte ainult meie arust. Järjekord on selle tädi juures alati pikk ja pidev. Võib-olla on see sellepärast nii hea, et vaid korra aastas saab? 😉
Krenile ostsime laadalt ka ägeda vedrulooma. Kren arvab sellest nii palju, et kui kätte saab, siis sobib täpselt suhu pista 😀

Teisel pool jõge toimus suur kirbuturg. Sillalt üles minnes sõitis just uhke lodi meie alt läbi:

Õhtul tulid mu vanemad ja õde Tartusse ja läksime jälle uuele laadaringile. Kahjuks aga hakkas juba minnes tibutama ja vaikselt aina hullemaks läks. Algul seisime suure puu all ja kiitsime, et nii hästi peab ja peaaegu üldse ei tule vihma läbi. Jah… 😀 Sellel hetkel 😛 Sadu läks aina tugevamaks ja õige pea ei andnud kiidetud puu enam mitte kuidagi vihmavarju mõõtu välja ja põgenesime läbi tiheda saju katuse alla varju. See oli Krenile täitsa esimene kord vihmasadu nii näha. Üks asi elus jälle tehtud 😀 Vaatas ta suure huvi ja veel suuremate silmadega.

Kui sadu lõppes, läksime edasi (või taaskord) laata uudistama. Krenil läks aga üsna pea tuju ära ja uni tuli peale… Seega otsustasime meie Kareliga koju ära tulla. Tulles hakkas jälle vihma sadama ja koju jõudes olime läbimärjad.

Ka tänane päev algas samamoodi. Õnneks olime täna ennast vihmavarjuga varustanud ja vihmasadu ei seganud meil üldse pidustuste jälgimist. Õnneks või kahjuks paljusid teisi segas küll – oi, kui hea oli jalutada, keegi ei koperdanud ees ja igalt poolt pääses vabalt läbi 🙂 Karel arvas, et suure käsitöötelgi müüjatel küll veab, kuna kõik jooksevad sinna varju ja mis sa seal ikka niisama seisad, vaatad asju ja ikka ostad ka. Kui me selle telgini jõudsime, selgus see, et ei osta sa seal midagi, hea, kui liigutadagi saad 😀 Terve telgialune oli paksult rahvast täis, seisid tihedasti üksteise kõrval.

Täna otsustasime siis rohkem vaadata, mis kultuuriprogrammi pakutakse. Iga kandi peal olid erinevad lavad ja oli nii ühtmoodi tantsu…

… kui ka natuke teistmoodi tantsu 😉

Esineti hoolimata vihmasajust ja publiku vähesusest. Nii, kui vihm lõppes, olid mõne minutiga tänavad jälle paksult rahvast täis ja pealtvaatajaid jagus igale poole.

Täna toimus ka [rahvakunstifestivali Europeade 2011 – hiljem lisatud] rongkäik. Hakkasime just kodu poole minema (Karel ja tema vormel…), kui see pihta hakkas ja just meie kojuminekutänaval, jee 😀 Pika veenmise peale ikka jäime seda ka vaatama.

Ja nüüd peab jälle aasta ootama… 😛

6 arvamust “Hansapäevad 2011” kohta

  1. Nii lahe!!!
    See vedruloom oli meil ka kunagi aastaid tagasi. Türi laadalt ostetud. Vahva tegelane, kahjuks laps lõhkus ära. 🙁

  2. Eks Kren saab ka sellega ilmselt varem või hiljem hakkama, ma kardan… Peab vist ohutust kaugusest ainult näitama 😀

  3. Vahva oli teid näha. 🙂
    Meie jõudsime just suure vihmasaju ajaks enam vähem katuse alla ja ootasime oma “taksot”.

    1. Teil läks siis natuke paremini kui meil 🙂 Ja tore oli tõesti niimoodi kokku sattuda 🙂

  4. Ega siis need tantsijad polnud Hansapäevadega seotud. 20-24 juuli toimus Europeade, mistõttu esinejad ja see rongkäik oligi. Ilma selleta oleks Hansapäevad tavapärane väike üritus olnud.

    1. 😀
      Just mõned tunnid tagasi lugesin ühte artiklid Europeadest ja mõtlesin, et blogisse sai valesti kirja ja olin ise asjast valesti aru saanud. Nii et jõudsin veale veidi varem jälile… Aga aitäh märkuse eest, nii see tõesti oli 🙂

Kommenteerimine on suletud.