Kreniga võimlemas

Viimasel arstilkäigul jäi kõlama, et Kren hoiab jalgu kuidagi pinges ja  et peaks võimlema minema.

Täna siis oligi see päev. Astusime uksest välja ja nagu alati, pidi midagi ikka metsa minema. Kõigepealt avastus, et möödunud Hansapäevade tõttu pole taskus sularaha – seega kiirelt automaadi juurde. Sealt lahkudes uus avastus – mähkmed ja tagavaraiided jäid maha. Me ju teame kuidas see tavaliselt lõpeb, aga kuna aega polnud, siis tuli riskida. Ja loomulikult hakkas Kren 200m enne kohale jõudmist jorisema. 100m enne kohale jõudmist jäi aga magama. Kohale jõudes ärkas olude sunnil uuesti üles ja kartsime halvimat 🙂

Aga läks jällegi väga hästi. Pidas pikale väntsutamisele väga hästi vastu ja naeratas tädile kogu aeg vastu. Lõpus ära väsides hakkas natuke jorisema, aga selle anname andeks.

Tulemustest ka. Mis seal muud ikka kommenteerida: mida need arstid ikka teavad?! Kõik oli väga hästi. Kui väga norida ja vigu otsida, siis ainult hüppeliigesed olid kergelt pinges ja vajaks natuke võimlemist. Need olid võimlemistädi sõnad 🙂

Salvestasime kaasa antud soovitussõnad oma haugimäludesse ja asusime kodus neid jälle raskustega esile kutsuma. Aga kuna Kren oli täna suur naerupall, siis ei tulnud see hästi välja. Läks hoopis suuremaks mängimiseks ja naerutamiseks. Ja seda vahetustega, kuna Kren on väsimatu, aga emme ja issi kehad ning häälepaelad ei pea nii kaua vastu.