Paari sõnaga arstilkäigust

Täna käisime Kreniga 6. kuu kontrollis.

Kaalus 9300 g (kuuga juures 790 g), pikkus oli 71 cm (+4,5 cm) ja peaümbermõõt oli 42,5 cm (seda ma ei mäleta, palju see eelmine kord oli 😛 ).

Nutma hakkas ta taaskord peaaegu kohe, kui kabineti uksest sisse astusime. Õnneks sai ta mänguasjadega enam-vähem maha rahustatud ja sai vajalikud asjad üle vaadatud. Mind hämmastab see veidi, et ta seal alati nutab, sest kodust väljas nutab ta väga harva, nii palju on ju ümberringi alati vaadata… Ju ta tunneb mu ebakindlust ja kartust arstile mineku ees ja see kandub kuidagi talle üle.

Üldiselt oli kõik korras, aga veidi aeglasema arenguga, kui võiks. Seda kuulsin ma siis, kui arst seda õele mainis… ei tea, miks meile siis seda ei öeldud. Et võiks/peaks juba vaikselt roomama ja kui järgmine kuu lähme, siis kindlalt juba… Kõhuli olles haaras Kren kõike järjepidevalt vaid parema käega, mis oli taaskord väga veider, sest vahepeal kippus ta just aina vasakut kätt eelistama ja panime aina paremale poole asju, et ta parema käega ka asju püüaks. Eks siis hakkame jälle rohkem vasakule panema.

Kaks sutsakat sai ka. Kui esimese peale tegi  korraks kibedat nägu, siis teine ajas ikka nii haledalt nutma, et mul tuli ka klomp kurku. Rahunemine võttis päris tükk aega. Õnneks nüüd kuni 1-aastaseks saamiseni ei torgita. Mul on alati selline süütunne, et kuidas ma viin oma last meelega haiget saama, tema ju ei oska kunagi midagi kahtlustadagi… 😛

Eks siis kuu pärast jälle.

 

2 arvamust “Paari sõnaga arstilkäigust” kohta

  1. Ee… selle arengu aeglusega võivad need arstid puu taha minna, mu poeg hakkas kuuekuuselt alles KEERAMA, roomamisest oli asi kaugel. Perearsti meelest oli kõik ok 🙂

    1. Kren on umbes samas tempos ja hakkas ka veidi enne 6-kuuseks saamist alles korralikult keerama. Lohutav teada, et mõnigi perearst seda normaalseks peab 😀

Kommenteerimine on suletud.