Hõbõluitsas

Ühel kenal kolmapäevasel päeval käisime me linnapeaga kohtumas. Nimelt toimus uute pisikeste tartlaste ja nende vanemate vastuvõtt ja hõbelusikate kinkimine 🙂

Olin juba päris pikalt seda oodanud ja rõõm oli suur, kui üks päev oligi kutse postkastis. Minu jaoks on see väga eriline ja tähtis sündmus. Ja väga tore, et selline pisike laste ja nende vanemate tunnustamise üritus on välja mõeldud 🙂 Väga uskumatu oli minu jaoks see, et lauale jäi lusikaid terve virn, lugesin üle ja järelejäänud lusikaid oli 20. Naljakas, et ühe jaoks väga tähtis sündmus pole teise jaoks seda mitte 🙂 Või olid põhjuseks tugev vihm ja halb ilm, miks paljud tulemata jäid…

Meid see aga ei seganud ja oli tore näha, et ka päris mitu meie tuttavat veebruaribeebit olid meiega samal ajal seal 🙂 Istusime kohtadele, kuulasime muusikat ja õige pea hakkaski asi pihta. Õnneks ei olnud mingeid esinemisi tseremooniasse planeeritud (kartsime nimelt, et kuidas need beebid küll vastu peavad) ja kõik kulges üle ootuste hästi. Kui linnapea saali sisenes, hakkas Kren kõva häälega jutustama ja juttu natukeseks ikka jätkus. Karel siis küsis talt naljatades, et tema poliitilised eelistused on vist teada, jah, tema on Reformierakonna toetaja 😀

Sel ajal, kui linnapea väikest sissejuhatust tegi, sosistas Karel, et kumb Kreni sülle võtab ette minnes. Tol hetkel oli ta minu süles. Ja kohe järgmisel hetkel öeldigi Kreni nimi. Olime ikka arvestanud, et perekonnanime esitähe järgi peaks me kuskil keskel olema ja üllatus oli suur, kui esimesena ette pidime minema (ühed veel kutsuti küll enne meid, kuid neid kohal ei olnud). Ma ei jõudnud isegi pabistama hakata, soengut ei jõudnud sättida ja pluus jäi ka silumata 😀 Kren jäi ka minu sülle, sest arutada me enam ei jõudnud, et kuidaspidi parem oleks 🙂 Pärast, kui kohtadele tagasi istusime, hakkas jalg alles all värisema 😛

Lusikate kätteandmine läks kiirelt ja pärast tegi fotograaf kõigist koos linnapeaga pilti ka. Mõtlesin, et kas ikka panen selle pildi siia, sest väga õnnestunud ta minu meelest pole – Krenil naba paljas, mul pluus kõik kortsu läinud ja sada viga veel. Aga eks ma Kreni tähtsate hetkede jäädvustamise nimel ikka panen, äkki tal on kunagi huvitav vaadata 🙂

2 arvamust “Hõbõluitsas” kohta

  1. Selle mittetulemise põhjuseks ei pruugi tingimata olla see, et seda tähtsaks ei peetaks. Meie näiteks jätsime minemata tseremooniale, sest meid kutsuti kell seitse algavale üritusele. See on aga selline aeg, kui väike inimene hakkab meil juba magama sättima ning väsinud last ei näinud ma küll mingit mõtet kuhugi vedama hakata. Aga umbes pooleteise tunni pärast läheme me oma lusikat linnavalitsusest ära tooma 🙂

    1. Ma küll kahjuks ei mäleta, mis kell meil see pihta hakkas, aga nii hilja kindlasti mitte. Nii et meie tseremooniale mittetulemise põhjus ei saanud see olla.
      Aga jah, loodame, et enamus jätsid ikka mõne tõsise põhjuse pärast tulemata 🙂

Kommenteerimine on suletud.