Kartulivõtt


Iga jumala kevad pannakse kartul maha ja ma loodan, et külm võtab ära – kuid miks ma pean jälle pettuma. Olen ju loodud kartulit vaid kahvliga puutuma!

Nii kirjutas üks Kareli sõber mõni aeg tagasi Facebookis 😀 Minuga on sama lugu, ohhh, kui jube töö see kartulivõtmine on!

Õnneks selleks aastaks on see jälle tehtud. Tõeline kergendus 😀

Põllule minek, see kõik on alles ees…

Ja hakkas pihta…

Karelil vedas, sai traktoriga sõitma 🙂 Esimest korda elus kusjuures, aga sai hakkama küll. Kõigepealt jagati väikesed juhised ja hakkas vagusid lahti ajama.

Ja hiljem sõitis selle traktoriga, mille kasti kartuleid valati.

Oi, ta oli rahul ja õnnelik. Aina käis eputamas ja kiitlemas, kui äge on 😀 Ja kui ta lõpus veel uue ja uhke traktoriga ka rallida sai, siis oli ikka nina päris püsti. Kui me koju sõitsime, siis küsis mult uhke häälega, et mitme traktoriga mina täna sõitsin. Ja lisas kiirelt lõppu, et tema sõitis kolmega! 😀 Nii et Karelil jäi kartulivõtust vist positiivne mälestus 😉

Alati, absoluutselt igal kartulivõtul, tuleb mingil hetkel täielik tüdimus peale ja hakatakse lugema, mitu vagu veel on 😀 Ja see vastus on alati väga masendusse ajav, aga sellegipoolest on vaja üle lugeda, mitu korda veel. Ja seda tehakse korduvalt… nagu see aitaks kiiremini lõpule jõuda 😀 Siin loeb Gerda vagusid üle ja kui ma õigesti mäletan, siis umbes pool oli veel jäänud. Oi, kui vastik oli seda kuulda…

Ma nii lootsin, et Kren ärkab kohe varakult üles ja ma pääsen kartulivõtust, sest pean ju temaga tegelema 😀 Aga ei, ta aina magas ja magas…. Ju värske õhk ja traktorite mürin olid head uinutajad. Nii et ärkas ta suhteliselt hilja ja oli nõus siis ka oma vankris edasi tšillima, nii et emme ja issi pidid rõõmsalt kartuleid edasi korjama 🙂

Õnneks ikka hakkas lõpp vaikselt paistma ka. Milline meeliülendav vaatepilt…

Siis, kui natuke veel jäänud oli, saime meie Gerdaga loa minna toidukraami ette valmistama, lõket kohendama jms. Milline rõõm oli neid sõnu kuulda, oodatuimad asjad ühe kartulivõtu juures 😀

Vaikselt jõudsid ka teised ja kõik võisid rõõmsalt ja väsinult ohata, selleks aastaks sai jälle tehtud…

Järgmisel aastal jälle 😀

5 arvamust “Kartulivõtt” kohta

  1. Mul on niiiii hea meel, et me nüüdsest kartuleid poest ostame 😀

  2. Tean tunnet, tean! Meie saime selle jama juba õnneks augusti alguses kaelast!

  3. Meil võeti see aasta ka naabrite kartuleid ja see vagudearv oli ikka kolmekohaline ja mitte 100 vaid ikka paar korda rohkem. Seega mu rõõm oli üüratu, kui mulle teatati, et viimaseid kuid rasedat sinna ei oodata. Jee! Nüüd peab vist iga sügis rase olema 😛

  4. Nagu Kren otsusta pea terve aja magada kui te kartulaid võtsite, siis Loore magaski terve aja ja enamgi veel 😀 Ja ma iga vao lõpus helistasin emale, et kas ta nüüd ärkas. See ei vastus ema suust oli raskem kui see mitu vagu jäänud on 😀 Ja Loore jäi magama tund enne vagude vahele minekut! Ja kodus teeb siis linnupoija uinakuid.

Kommenteerimine on suletud.