Arhiiv kuude lõikes: detsember 2011

10-kuune Krennu

Meie Kren on saanud juba 10-kuuseks. Eelviimane minisünnipäev, no täiesti uskumatu ju! Milline on siis üks kümnekuune Krennu ja mida talle teha meeldib?

– Turnib igal pool. Ka väga ebatasastel pindadel, aga kukkumise ja nutu järel teeb ta seda uuesti. Hetkel on lemmik voodi najal püsi tõusmine ja ühest voodi äärest teise külgsammudega vudimine, iga päevaga toimub see aina oskuslikumalt.

– Armastab vett juua. Kui ta juba veepudelit näeb, siis läheb täiesti pööraseks – hakkab õhku ahmima ja kui paari sekundiga vesi temani ei jõua, läheb kisaks lahti. Vett juues paneb silmad kinni ja naudib sajaga 🙂

– Kolmehambaline. Alles nädalake tagasi ilmus lõpuks ka kolmas kiks, väga kaua ajas kahega läbi 🙂 Tundub, et ka neljas on kohe tulekul.

– Raputab palju pead. Kui miski ei meeldi, siis raputab kohe kõvasti, et vastumeelsus ikka hästi välja paistaks. Kui kõht täis saab, surutakse huuled kriipsuks kokku ja kõva pearaputamine läheb lahti.

– Sööb liiva. Nii, kui randa jõuame ja maha istume, võtab Kren kohe peotäie liiva ja topib suhu. Rannaskäigud mööduvad “Krennnn ära pane liiva suhuuuuu!” saatel. Ei toimi millegipärast 🙂

– Reageerib oma nimele. Vahel ka näiteks sõnale kapsasupp 😛

– Küsib eeeh?. Kui mõni asi ei toimi päris nii nagu tahaks, siis vaatab ta küsiva näoga otsa ja küsib eeeh? Küsimust tekitab näiteks see, kui kiirabiauto mööda sõidab või kui muusika otsa lõppeb.

– Armastab tantsimist. Nii kui muusika käima panna, läheb nõksutamiseks lahti. Vahel pole isegi muusikat vaja, piisab ka näiteks sellest samast kiirabiauto sireenist või koera haukumisest.

– Pirisev. Üksi väga mängida ei viitsi ja porr-porr hakkab pihta, kui talle tähelepanu ei pöörata.

– Naudib tagaajamismänge. Ükskõik kummas rollis ta siis on, kas tagaajaja või tagaaetav 🙂 Vudib elu eest ja samal ajal naerab nii meeletult, et oht on uppi lennata. Kui emme või issi rohkem enam tõesti ei jõua, väljendatakse oma pahameelt kõvasti. “Missss mõttttes enam ei jõua, see on ju niiiiii ägeeee!?”

– Armastab meid väga ja näitab oma armastust ka välja. Kallistab palju ja musitab palju (need küll päris kallistamise-musitamise moodi veel välja ei näe, aga vähemalt ta üritab) ja poeb tihti sülle. Meie armastame teda ka. Nii-nii palju!

Loosiratas

Eile toimuma pidanud suur loosimine hilines kahjuks tervislikel põhjustel . Aga täna, kohaliku aja järgi kell pool 2 päeval sai pidulik sündmus lõpuks ära korraldatud.

Loosiurni läks 59 nimelist sedelit ning fortuunaks nõustus olema tänane sünnipäevalaps Kren.

Et kõik aus ja läbipaistev oleks, määrasime eelnevalt kindlaks, et võitjaks osutub Kreni poolt esimesena suhu pistetud sedel.

Aga mis seal pikalt seletada, laseme piltidel rääkida:

Palju õnne Virge! Võtame lähiajal ühendust ja lepime detailid kokku 🙂

PS: Maris jäi kahjuks viimaseks 🙁

Jõulud siin

Mitmeid kordi on muret tuntud, et kuidas me need jõulud siin ära peame ja kuidas Kreni esimesed jõulud mööduvad. Jõuluvana jääbki nägemata…

Kui täna õhtul poodi läksime, siis võtsime fotoka kaasa, et näidata, et päris nii see siiski ei lähe. Ka siin on igal pool jõuluehted – kaunistatud (kunst)kuusepuud, tulukesed-lambikesed, kuld-kard, häid pühi soovivad sildikesed ja palju muud. Pea igas poes mängivad meile tuttavad jõululaulud ja nii saab ka siin jingle bellsidele kaasa ümiseda. Väga mõnus ja isegi jõululik tunne on. Ma poleks uskunudki, et siin kuumas ja palmide keskel võiks see võimalik olla…

Nagu öeldud, siis kaunistusi on palju. Meie “supermarketi” ees on uhke kuusepuu. Ja tänaval kõndides on igal pool näha vilkuvaid jõulutulekesi…

Kuna siin päris kuuski pole, siis on lähenetud loominguliselt.  Ka palm kõlbab hästi jõulupuuks, kui väga tahta 😉

Suure poe ees oli suur ja uhke kuusepuu, palju uhkem, kui see esimesel pildil nähtu. Tung oli suur, iga külje peal keegi poseeris, keegi pildistas, keegi naeris, keegi kallistas puud, keegi üritas puu otsa ronida, keegi seisis niisama ees… Tükk aega läks enne kui jaole saime. Klõps-klõps ja juba kõnniti peaaegu pildile sisse… Peame mõnel rahulikumal ajal uuesti proovima minema, saab ehk mõne selgema pildi 🙂

Mina sinna kuuse juurde enam trügima ei läinud. Kommipulgad olid sellel hetkel täitsa vabad ja pugesin ühe taha 🙂

Isegi jõuluvana on meil olemas. Noh, või jõulunoor… Päris vanakese mõõtu ta välja ei anna ja kui esimest korda seda “taadikest” nägin, siis ajas naerma küll. No kui paremat pole võtta, siis ajab asja ära 😉 Ilus siresäärne jõuluvana meil vähemalt.

Ja kingitused, mida see jõuluvana toob, on vot nii suured. Kümme Kreni mahub kingituse otsa istuma!

Nii et jõulud meil ja Krennul kohe kindlasti tulevad. Lihtsalt natuke teistmoodi! 😉