Turu pääl

Igal teisipäeval ja laupäeval toimub meist paar tänavavahet edasi turg. Päeval hakatakse vaikselt telke-katusealuseid püsti panema ja õhtul 4-5 ajal saab turg tõelise hoo sisse.

Oleme seal ka nüüd kaks korda käinud, teisipäeval ja eile. Teisipäevane jättis suurema elamuse, ei osanud veel midagi täpselt oodata. Aga kihvt oli ikkagi ja hakkame seal iga nädal kindlasti käima 🙂

Algab kõik pihta tohutu hulga riidenänniga. Telke ja katusealuseid on palju ja riideid nende all rippumas veel rohkem. Kui poodides on hinnad Eestiga täiesti võrreldavad, siis sealsed hinnad on väga odavad, üldiselt 100 bahti ühe riideeseme eest. See teeb siis kuskil 2.4 eurot. Kui sobrada ja ennast sinna riiete vahele pikemaks ajaks unustada, siis võib sealt ilmselt nii mõndagi leida. Üldiselt sarnaneb seal pakutav riidekaup Eesti laatadel pakutavale Poola turukaubale 😛 Ja kirjavigu oleme me pluuside peale kirjutatud tekstidest terve hunniku leidnud 😀 Aga noh, odavalt on võimalus riidesse saada küll. Karelile näiteks ostsime eile 3 täitsa normaalset t-särki 🙂

Edasi tulevad kalaletid. Toore kala letid.

Need aroomid, mis seal levivad, on pehmelt öeldes… kalased 😀 Võite ise ette kujutada 30-kraadist soojust ja mis kala selle soojuse käes teha võiks. Meie pigistame igatahes alati pirtsakalt ninad kinni, kui sealt möödume 😛 Ja need on vist ainukesed letid, kust me veel midagi ostnud pole. No ei kutsu…

Siis järgneb toores kana. Kalad ületavad kanasid suurelt, aga ka sealne lõhn pole väga meeldiv. Aga need kanad on kuidagi väga humoorikad minu arust, Eestis küll selliseid pikakoivalisi kanu pole 😀

Vahepeal on maitseaineteämbrid. Me vähemalt arvame, et need on maitseained, ise me neid kordagi ostnud ei ole.

Ja siis järgnevad valmistoiduletid. Meie lemmikud 😛 Sealt ostame me alati terve hunniku asju kaasa, valmis tehtud kanad ja kalad lõhnavad ju hoopis meelitavamalt 😉

Siin ostab Karel kuivatatud kala. Me arvasime, et see on kuivatatud 😛 Tegelikult ei olnud, nagu hotellis selgus ja Karel seega seda süüa ei soovinud. Ma neid kalavalmistamisviise eriti ei tunne ja päris täpselt ei teagi, mis selle kalaga siis tehtud oli, sest täitsa toores ta ka ei olnud… Ei tea, maitsev igaljuhul 🙂 Kalasõbra ehk minu jaoks 😛

Ja siis kanaga tehtud toidud. Mmmmm, need on tõeliselt maitsvad. Kui vasakpoolset pilti vaadata, siis tagant paistavad pulga otsas olevad kanapalad ja krõmpsuvad kanakoivad ehk siis krõbinakanad 😛 Nagu meie ütleme. Need on nii-nii maitsvad ja eilselt turult ostsime neid kohe veidi rohkem kaasa. Tänavaäärsetes putkades on ka igasuguseid kanapalu saadaval, sööd nagu pulgakommi 🙂

Siin pildil pressib tädi suhkruroost mahla. Karel oli seda juba Indias proovida saanud ja tahtis, et mina ka kindlasti järele prooviks. Proovisin, aga liiga magus oli. Ma olen ikka vee sõber 😛 Aga üks asi elus jälle tehtud 😉

Ja siis maiustusteletid. Maiustused erilist märkimist ei vaja, sest väga maitsvad need kahjuks pole… Või õnneks, söömegi vähem 😛 Meie maitse jaoks võõrad, liiga magusad või liiga lödid 😛

Kaasa ostsime me neid, mis siin viimasel pildil on. No ei läinud kohe mitte 😛

Ja siis puuvilja- ja juurviljaletid. Seal peatume ka pikemalt ja ostame endale nii mõndagi kaasa 🙂

Kuna inimesi on seal väiksel alal palju, siis Kreni tervitajate-nunnutajate kontsentratsioon on päris kõrge. Krenile see jätkuvalt väga meeldib ja naeratusi jagab ta lahkelt.

Teisipäeval oli aga üks agressiivne õhupallionu, kes väga soovis, et ma Krenile õhupalli ostaks. Ma ei olnud sellest mõttest väga vaimustuses, kuna mul ei olnud rahakottigi 😛 See oli Kareli käes ja ta tegeles veidi eemal millegi ostmisega. Onu sellest aru saada ei soovinud ja hakkas Krenile koos oma õhupallidega kärru pugema 😛 Ja siis ütles Kren, mida ta sellest arvas ja tegi suurt hädakisa. Onu lasi selle peale muidugi kiirelt jalga, Kreni rahunemine võttis tükk aega. Aga noh, Kren päästis emme ära 😉

Siin on meie saak teisipäevast. Eilsest saagist pilti ei viitsinud teha ja umbes sarnane oli ta niikuinii. Välja arvatud siis Kareli kolm imeilusat t-särki 😛