Angela ja Eduard. Veel natuke ootamist…


Pildistamise juures on ägedaid asju palju. Kõigepealt muidugi inimesed, kes kaamera ette tulevad. Nad võtavad kätte ja jäädvustavad olulisi hetki oma elus – suurepärane võimalus ka hiljem neid hetki taas kogeda. Teiseks kohad, kuhu satun. Tänu pildistamistele olen ma nii mitmetesse uutesse ja imeilusatesse kohtadesse sattunud, millest enne aimugi polnud või millest teadsin, et jajah, kuskil… eee… Põlvamaal ta vist asub. Või oli see Võrumaa…

Ühel ilusal päeval sattusin nii koos Angela ja Eduardiga Luke mõisaparki. Koht oli lihtsalt võrratu, lillede meri ühel pool, vanade puude allee teises suunas, lisaks vesi ja kenasti korda tehtud hooned… No ei tea, millises suunas joosta ja klõpsutama hakata, kõike tahaks pildile püüda, iga sammu järel leiab pildistamiseks jälle uue koha. Nii me seal siis mitu tundi veetsimegi, aina uusi kohti avastades. Ja tuult trotsides – tuul oli meeletu, üks kõige tuulisemaid päevi üldse sellel suvel. Juuksed lendasid suhu ja silmadesse ja pildilt välja… Aga saime hakkama, modellid olid kannatlikud – just sellised, nagu ühed tulevased lapsevanemad olema peavadki 🙂

Pisikese saabumine on nüüdseks vaid päevade küsimus. Kannatlikku meelt teile ka veel nendeks viimasteks päevadeks ja kohe-kohe ongi ta siin…. Teie maailma kõige kallim…