Laglega põllu pääl

Põllul olemine on minu jaoks siiani alati seostunud mingi väga vastiku asjaga… Näiteks kartulivõtmisega :) Küll on tore, et ma neid põldusid nüüd ka teise pilguga oskan vaadata. Ja seda ma teen palju – vaatan. Aina vaatan, kui ilus oleks selle põllu peal pildistada ja selle põllu peal ja seal oleks ka no nii ilus…

Kahjuks magasin selle õige aja maha, kus värvilised õied kõrrepõlde vallutasid. Polnud sobivat modelli võtta :) Kuni selle ajani, kui Lagle mind oma perekonda pildistama kutsus. Kohe lõi tuluke põlema, et tema oleks täpselt ideaalne modell selliseks sessiooniks. Lagle on nii vahva inimene ja oli kohe rõõmuga nõus tulema ja nii me paar nädalat tagasi käisimegi. Õnneks leidsin ühe enam-vähem sobiva koha ka ja kõik tulemus tundus juba ette suurepärane. Särasin ja mõtlesin, mis pildid ma kõik nüüd seal ära pildistan :)

Kõrvenõgesed kõrvetasid, sääsed sõid, parmud puresid, sipelgad ronisid mööda jalgu üles (päris “mõnus” oli ennast järsku sipelgapesast avastada, jalgadel sibamas sada sipelgat – uhhh), aga ikkagi oli Laglega nii mõnus :) Ta on nii särav ja armas ja no sobis piltidele kui valatult. Ja piltidega jäin ma ka ikka väga rahule :) Tulid täpselt sellised, nagu olin ette kujutanud. Üleni päikest täis :)