Viva Las Vegas


Ja siis jõudsimegi maailma meelelahutuspealinna – Las Vegasesse. Kren otsustas terve sõidu üleval olla ja kisas kohale jõudes väsimusest nagu segane. Nii, kui tuppa saime, surusime ta vastuväidetest hoolimata magama. Mina jäin valvesse ja Karel läks Las Vegasega esimest tutvust tegema ja süüa hankima.

Minul oli nii kaua aega hotelliga tutvust teha. Midagi väga erilist polnud, aga samas polnud ka midagi hullu, üsna sarnane teistele hotellidele. Siin Ameerikas on üldse hotellid (no vähemalt need, kus meie viibinud oleme) kõik üsna sarnase ülesehitusega. Aga hotellidest rääkimine on mul tegelikult alles paari postituse pärast plaanis 😛 Nagu hiljem selgus, oli hotelli asukoht ülihea – vaid pool miili Stripist, Las Vegase meelelahutustänavast. See kaugus tagas selle, et öösel oli ümbrus vaikne ja samas oli meil väga lühike maa erinevate lõbustusteni.
Üks asi oli selles hotellis siiski teistmoodi, kui kõigis ülejäänutes… Nimelt pidime me tuba kellegagi jagama. Kellega, ei tea… Aga ta elas wc-s ja lasi iga natukese aja tagant vett peale 😀

Umbes tunni aja pärast oli Karel tagasi. Lisaks saagiks saadud söögile sai ta ka esimesed kogemused Las Vegasega. Nimelt oli ta tee peal näinud kahte Elvist, Spidermani ja kolme Käsna-Kallet. Lisaks oli üks naine talle veel hüüdnud, et ta näeb hea välja 😀 Pole vist vaja mainida, kui püsi ta nina oli, kui ta sellest kõigest rääkis 😛
Kõht täis, otsustasime linnale esimese pilgu peale visata.

Öine Strip

Esmapilgul tundus linn kuidagi selline… räpane. Meie hotellist Stripi poole suundudes vedeles prügi hunnikute viisi tänava ääres ja nii mõneski kohas levis ebameeldiv hais. Lisaks olid tänavaäärsed täis ajaleheautomaate, aga tavapäraste ajalehtede või reklaamlehtede asemel olid need täis… pornoajakirju. “Ah et siis selline ongi Las Vegas,” mõtlesin. Õnneks ei olnud! 🙂 Mida lähemale Stripile jõudsime, seda värvilisemaks, valgusküllasemaks, ilusamaks ja puhtamaks asi läks. Õnneks! Minu arvamus Vegasest paranes iga minutiga 🙂

Üsna ruttu kohtasime silti, mis kutsus abielluma. Mõtlesime kohe, et kahju, et juba abielus oleme 😀 Hehe, sama mõtlesime nii Key Westil, Las Vegases kui ka Disneylandis. Kõik nii erisugused ja erilised kohad, kus oleks äge abielluda 😛
Igasuguseid multikategelasi, kuulsaid näitlejaid ja lauljaid oli tänaval kümnete kaupa. Väikese tasu eest oli võimalik nende kõigiga pilti teha. Siin pildil on üks variant Elvisest 😀
Kui tahate rahulikku last, siis tulge temaga Las Vegasesse. Kui Kren hakkab tavaliselt peale pikemat ringisõitmist kärust välja ronima ja jorisema, siis siin ta istus rahulikult ja lihtsalt vaatas lahtise suuga ringi.

Kuna pikk sõit oli selja taga ja kell kiskus juba hiliseks, siis väga pikka jalutuskäiku me esimesel õhtul ette ei võtnud. Mingi maitse saime aga juba suhu ja tundus päris põnev koht. Otsustasime edasise Vegase avastamise järgmise päeva peale lükata…

Järgmisel päeval võttis meid vastu hoopis teistsugune Las Vegas.
Esimeseks pikemaks peatuseks sai M&M’si pood. Lisaks hiiglasuurele kommiseinale oli seal meeletus koguses erinevaid kujukesi, autosid, riideid, topse jne. Lisaks veel ka 3D kino ning päris Nascari auto.
Me pole üldse kommisööjad ja ostame komme ikka väga harva. Seal aga ei suutnud ostmata jätta 😀 Värviliste kommide read ajasid pead segi.

Enamus Las Vegase atraktsioone on koondunud suurte hotellide juurde. Ülisuured ja uhked, viimse detailini kaunistatud majad, milles leidub ostukeskuseid, loomulikult kasiinosid, kontserdisaale, teatreid, botaanikaaedasid, delfinaariumeid, erinevaid restorane ja mida iganes veel. Terve päeva kõndisimegi erinevate hotellide vahet ja otsisime, mida neil meile pakkuda on. Kusjuures igale poole lõbustuste juurde sai pea alati läbi kasiino ja vahel pidi seal ikka päris tükk aega ringi seiklema, et õiget purskkaevu või muud üles leida. Ju see oli siis nende kaval nipp inimesi mängima meelitada 😛 Meie õnge ei läinud. Jätkuvalt oli seal suur kompott erinevatest lõhnadest, alustades suitsuhaisust ja lõpetades magusate parfüümidega. Mulle mõjusid need kuidagi… eemaletõukavalt. Nii et kasiinomängurit minust ilmselt kunagi ei saa 😀 Aga väga veider oli küll seal pokkerilaudade vahel lapsekäruga ringi keerutada…

1 näide hotellide kujundusest
Ja veel üks näide. Siin kuskil asus ka delfinaarium…
Vesi oli üldse väga popp teema, igal pool olid pisemad ja suuremad purskkaevud ja muu taoline.
Nö tavalist moodi tänavat ületada seal eriti palju ei saanud. Paljud jalakäijate ülekäigurajad olid lahendatud hoopis sildadega hotellide vahel. Kuna sildadele jõudmiseks pidime käru tõttu lifte kasutama, siis senise elu ühepäevane liftikasutuslimiit tuli täis küll. Saime laiskade inimeste peale päeva jooksul mitu korda vihastada ka 😀 Liftid olid tihti täis täie tervise juures olevaid inimesi, kuigi alati läksid liftide juurest üles ka eskalaatorid. Üks kord seisime suhteliselt esimestena liftijärjekorras ja meie taha aina kogunes ja kogunes rahvast. Ja kui liftiuksed avanesid… surusid kõik meist mööda ja paari sekundiga oli lift pilgeni rahvast täis. Enne, kui uksed sulgusid, hõikas üks mees meile veel, et pole hullu midagi, saame järgmisega ka üles tulla. Naguu… mida?! 😀 Väga kena pakkumine küll.
Terve Las Vegase linnakujundus oli üks suur wow 😀 Tekkis tunne, et polegi vaja rohkem reisida, Vegases oli juba kõik olemas. Eiffeli torn on nüüd nähtud ja Vabadussammas ka, hehehe 😛
Ja ka muinasjutumaailma sai seal ringi uidates ära eksida…
Ja varsti läks pimedaks ja sama koht sai hoopis uue näo… Lausa hämmastav, kui teistsugune see linn õhtul välja nägi.
Caesars Palace oli üks uhkemaid hotelle, kus sees käisime. Celine Dion’il oli siin näiteks oma kontserdisaal. Kunagi nägin Oprahi saates, kuidas Celine Dion sellest samast kohast rääkis ja kui võrratult nad seda kiitsid… Ja nüüd olime meie siinsamas! Lihtsalt väga äge 😛
Muideks, praegu, kui blogi kirjutan, tuleb telekast sari “Sõbrad” ja nad on ka selles samas hotellis 😀 Milline kokkusattumus 🙂

 

Sisekujundus oli selles hotellis tõeliselt vägev. Täpselt selline tunne oli, nagu jalutaks päris tänavatel… aga samas ei olnud ka. Muljetavaldavalt hästi värvitud laed igatahes 😛

 

Selles hotellis toimus igal täistunnil ohtrate tule- ja vee-efektidega show.

 

Ühe hotelli eest avastasime vapustava purskkaevushow. Siin veel show ei käi, aga on näha, et rahvas koguneb… Kohe-kohe hakkab.
Ja hakkas! Aaaaa, kui ägeeeee!
Aaaaaaa, kui iluuuuussss!

Vot täpselt selline ma olingi pärast selle koha avastamist 😀 See oli nii ilus, kaunis, vapustav, suurepärane, võrratu… Mul ei tule praegu rohkem ülistavaid sõnu pähe 😀 Leidsime selle juba päeval ja päeva jooksul vaatasime seda vist vähemalt 10 korda. See oli lihtsalt… nii wow! Kusjuures terve selle päeva jooksul ei näinud me kordagi korduvat etendust, nii et ma ei tea, kui palju neid erinevaid variante seal üldse kokku oli.
Ausalt öeldes oleks ma seal vähemalt topeltaja veetnud, kui Karel poleks tagant utsitanud, et lähme vaatame ikka muud ka… No kui ma millestki vaimustun, siis ikka põhjalikult ja siis ma tahan seda nautida veel ja veel ja veel. Hea meelega oleksin sinna kõrvale omale tooli toonud ja seal terve päeva istunud 😀 Päeval sai Karel mind sealt sellega eemale, et ütles, et õhtul on see kindlasti veelgi vägevam. Ja oli, oioioiii, kui ilus! Filmisin seda ka, et saaksin teiega jagada.
Pange kindlasti kõlarid tööle, et seda muusikaga koos nautida. Kui vähegi viitsite, siis vaadake lõpuni… Mida edasi, seda vägevamaks läheb. Eriti need suured veesambad kõige lõpus, mis ilutulestikule sarnaselt taeva poole lendasid… Uhh, ma parem ei ütle, kui mitu korda ma seda videot veel pärast vaadanud olen 🙂

Ja Samast asjast videoklipp ka:

Päras päris mitut etendust selle purskkaevu ääres sättisime ennast õhtusöögile ja pärast seda hotelli. Märkamatult oli hommikust hiline õhtu saanud ja jalad lõid juba tuld välja. Terve “kodutee” õhkasin veel selle purskkaevu suunas… 🙂

 

Järgmisel päeval tuli meil Las Vegas selja taha jätta ja edasi põrutada. Enne minekut tahtsime veel kuulsa Las Vegase sildi all pilti teha. Ka seal oli Elvis kohal, et saaksime temaga pildile jääda 😀 Jätsime selle võimaluse kasutamata. Selle pildi tegi üks tädi, kes lahkesti tuli pakkuma, et võib meist pilti teha. Pärast muidugi küsis jootraha… Nii see siin käib 😀
Päike paistis hullupööra silma ja nii on Karel ainukesena siin pildil normaalse näoga, sest ta taipas autost päikseprillid kaasa haarata 😀 Aga pole hullu, mälestus siiski.

Ja siis me läksimegi… Hüvasti, Las Vegas! Surmaoruni oli jälle paari tunni tee…