Everglades ja Naples Zoo

Heihoo!

Tegelikult ei olnud mul plaanis juba kirjutada, aga kuidagi on selline vabam päev ja õhtu olnud ja tekkis kirjutamise tuju. Oleme nagu teinud igasuguseid asju, aga samas mitte midagi erilist, millest väga kirjutada oleks. No igatahes ma hakkan pihta ja vaatame, kuhu välja jõuan. Kui ei jõua kuhugi, kustutan selle postituse lihtsalt ära ja te ei saa kunagi teada, et ma seda üldse alustasin 😀

Alustuseks kaart

kaart-1

Oleme vahepeal jõudnud Key Westist Tampasse, peatused tegime Homesteadis ja Naplesis.

Homesteadi võib tõesti peatuseks lihtsalt nimetada. Ööbisime seal ühe öö ja seal kohapeal ei teinud peale söömas käimise mitte midagi  😀  Oleme üle nädala aja põhimõtteliselt iga päev mitu tundi autoga ringi vuranud, tahtsime veidi vabama päeva teha. Omaarust polnud me Homesteadis kunagi käinud, aga kui hotelli kohale jõudsime, tundus ümbrus nii tuttav. Ütlesin Karelile, et kui ma nüüd ümber pööran ja selja taga on McDonalds, siis me kindlalt olime siin eelmisel korral. Ma ei tea, miks see McDonalds mulle nii meelde oli jäänud, ju me siis äkki käisime seal söömas. Vaatasin selja taha ja… Oligi! Peatusimegi eelmine kord samas kohas  🙂
Homesteadis oli meil plaanis olla üks öö ja edasisest polnud aimugi. Õhtul siis hakkasime mõtlema, et äkki võiks nüüd mingi järgmise linna välja valida ja hotelli kinni panna  😛  Tegime oma lemmiku Priceline’i lahti ja kohe skoorisime täiega – Naplesisse Marriotti keti hotell! Ütlesin Karelile, et järgmiseks saa nüüd Hilton… ja ta saigi  😀  Uskumatu. Nii et ööbime järjest väga heades ja ilusates hotellides, Hiltoni puhul saime allahindlust lausa 67%. Muideks, õiendan veel ühe vea ära, kui juba hotellidest jälle rääkima hakkasin. Nimelt ütles Karel pärast mu eelmise postituse lugemist seda, et me pole sugugi siiani ainult Priceline’i kasutanud. On olemas ka selline koht nagu Hotwire, kust saada hotelle väga hea hinnaga. Hinnad on seal aga juba kindlaks määratud, ainus salajane asi on hotelli nimi. Nimelt hotellid ei taha väga avalikult reklaamida, et nende tubasid on võimalik saada ka palju odavamalt. Nii et valid sobivas piirkonnas oleva hotelli välja, loed kirjeldused läbi… ja ostad. Ja saad meilile siis teada, mis hotelliga täpsemalt tegemist on ja kus see asub. Nii et jätke see nimi ka meelde. Nii tore on ju asju odavamalt saada  🙂

Nagu kaardilt näha, sõitsime Homesteadist edasi Napelsi poole. Vahepeale jäi üks paaritunnine peatus, käisime Evergladesi rahvuspargis alligaatoreid vaatamas. Kes blogi jälle pikemalt on lugenud, see äkki mäletab, et käisime seal eelmisel korral ka. Otsustasime seekord jälle minna, sest see jäi esiteks täpselt tee peale, teiseks on Kren nüüd suurem ja saab paremini aru, mis toimub  🙂  Ja kolmandaks, siis on Harri ka seal käinud  😛

Niisiis, alligaatorid. Esimese asjana läksime kohe airboatiga sõitma. Ma ei tea, kuidas seda tõlkima peaks, õhulaev kõlab valesti  😀  Pilti ma ka sellest ei teinud… Varastan eelmise korra postitusest  😛

blog_IMG_7933No umbes selline see ka seekord oli, veidi pisem ehk.

blog_IMG_0975
Alligaatorihuvilised

Siin pildil on Kren veel enam-vähem näoga, ta ei mäletanud, mis teda ees ootama hakkab  🙂  Ehk siis sellist kimamist tehti seal ja müra oli nii kõva, suutsin vaid Kreni huultelt lugeda, et ta aina ütles mulle, et kardab. Tunnistan ausalt, et endalgi oli hirmus, kui külg ette tõmmati, mitu korda oli tunne, et nüüd me sinna alligaatorite vahele kambakesi lendame 😀
Harri oli üsna tšill, kõige suurema kihutamise ajal hoidis silmi kinni, aga muidu pigem naeratas. Kren oli eelmisel korral samasugune  🙂

blog_IMG_0971blog_IMG_0993

Ka seekord juhtus seda, et onu karjus ülevalt, et vaadake, seal ta ongi, seal, näete jah!? Ja meie ei näinud…  😀  Aga päris mitu korda ikka nägime ka ja üsna ligidale sõitis ka. Ma ei tea, kuidas need alligaatorid seda nii külma närviga välja kannatavad.

Terve hunnik alligaatoribeebisid
Terve hunnik alligaatoribeebisid.

Õnneks seda päris hullu kihutamist tehti vaid täitsa alguses, edasi podistas niisama. Kren läks küll iga kord krampi, kui laev jälle kõvemat häält tegi, aga õnneks rahunes ta ikka maha ja oli ka hästi õhinas, kui põõsa vahelt mõnd “kokodinni” nägi  😛

Edasi tuli show. blog_IMG_1018Onu väntsutas neid alligaatoreid ikka mõnuga ja näitas ka igasuguseid teisi jubedaid elukaid. Iga kord, kui uue sitika vmt kastist välja võttis, publik kohe võdistas õlgu  😀  Onule see muidugi väga meeldis, sai hästi “ups, kukkus sülle” nalju teha, naised kiljusid  😀  Hehe. Tore onu oli, ainult Harrile see paigalistumine väga ei meeldinud ja mu aur läks suuremas osas selle peale, et teda kuidagi vaikselt hoida.

Ja siis saime teha midagi sellist, mida eelmisel korral ei saanud! Alligaatorit käes hoida. Ma olen pigem utsitaja ja käsin Karelil igasuguseid loomi kätte võtta  😀  Aga seekord võtsin ise ka. Üsna külm, pehme ja kuiv oli. Kuidagi hoopis teistsugune, kui ette olime kujutanud.

blog_IMG_1026

Siis käisime veel väiksest suveniiripoest läbi ja läkski jälle autosõit edasi.

Napelsis olime kaks ööd. Hommikul ei suutnud kuidagi välja mõelda, et mida teha või kuhu minna võiks, otsustasime siis lihtsalt linna peale sõitma minna ja vaadata, mis elu meile ette söödab  😀  Ei söötnud midagi eriti, hehe  😛  Esialgu sattusime randa ja parkisime juba peaaegu et äragi, kui selgus, et parkimise eest peab seal maksma ja maksta saab 25-sendistes. Neid meil ei olnud. Nii et sõitsime edasi. Muideks, väga armas pisike linn oli ja täitsa tore oli seal ringi vurada ja mõelda, millises majas me elada tahaks. See on mu autosõitude lemmikmäng  😀
Lõpuks jõudsime loomaaeda.

blog_IMG_1038
Harri on totaalne linnufänn. Nii, kui ta neid kuskil näeb, läheb ta täiesti pööraseks

Loomaaed ise oli üsna pisike. Väga eriliseks ja ägedaks atraktsiooniks oli see, et seal saab kaelkirjakuid käest sööta. Tavaliselt saab. Aga mitte sel päeval, kui meie sinna läksime  😀  Alles olid alanud mingid ümberehitustööd ja kaelkirjakute osa oli kahjuks pea täiesti suletud. Suht palju nurinat kuulsime, kõik rääkisid, et sellepärast nad ju tulnud olidki  😛

blog_IMG_1051Käisime seal jälle ühe laevaga sõitmas. Loomaaia keskel oli nagu suur järv ja järve keskel palju saari. Iga saare peal elasid erinevad ahvid ja neid meile siis tutvustatigi.

blog_IMG_1044Lisaks oli seal palju kaslasi.

blog_IMG_1063
Ja mänguväljak oli muidugi kõige suurem hitt, nagu ikka meil kipub olema  😀  Kren jõudis jalga lasta, kuni ma kaameral seadeid sättisin.

blog_IMG_1064

Igasuguseid showsid ja loomadega kohtumisi toimus seal ka päeva jooksul päris suurel hulgal. Harril pressis uneaeg täiega peale ja kahjuks me neid vaatama ei jõudnudki jääda. Igal pool oli muidu kirjas, et ära jää poolest loomaaiast ilma ja vaata kindlasti ka showsid. Eks siis järgmine kord vaatame äkki  😀  Mingi asi on mul selle Naplesiga, me pole seal kordagi midagi erilist teinud, aga millegipärast tõmbab jälle tagasi. Ei tea  🙂

Ja läksimegi jälle teele, Tampa poole. Tänasest alates siis oleme siin. Eelmine kord me siin ei käinud, nii et üsna uus kant ja uued seiklused. Järgmine kord siis juba neist  🙂

blog_IMG_1069

Reisisell
Reisisell

Kohtumiseni!