Oh, see Key West

kaart

Edasi viis tee meid Key Westi. Panin kaardi ka juurde, siis teil tekib ka selgem ettekujutus, kus me täpsemalt käime ja sõidame  🙂

Oh, see Key West… Mulle tõepoolest meeldib siin ikka nii väga. Kui ma üritan välja mõelda, miks täpselt, siis nagu ei oskagi konkreetselt öelda, siin lihtsalt ON midagi. Midagi armsat, sooja, mingis mõttes kodust. Siin ei ole suuri pilvelõhkujaid, vaid on tänavate kaupa väikseid puumaju. Majad on niimoodi nunnult ja romantiliselt veidi räämas  🙂  Verandadel on igasuguses värvis aiatoole, pleedid lohakalt üle seljatugede visatud. Aedades ei ole täpselt paarisentimeetriseks pöetud muru, on hoopis kümneid erinevaid sorte lilli, mille vahelt piiluvad aiapäkapikud. Inimesed istuvad aias ja joovad hommikukohvi, igale möödujale lehvitatakse ja soovitakse ilusat hommikut. Või ilusat päeva. Või hoopis õhtut… Alati istub keegi kuskil aias või möödub sinust niisama ja kindlasti ütleb paar ilusat sõna  🙂

blog_IMG_0880

Nagu kaardilt näha, siis Key West asub saareriba täitsa lõpus. Enne seda on veel hunnik key-sid ja terve selle riba nimi ongi Florida Keys. Nimel iseenesest pole võtmetega (key-võti) mingit pistmist, key tuleb hoopis hispaaniakeelsest sõnast “kayo”, mis tõlkes tähendab “väikest saart”. Nii et siis hunnik väikseid saari  🙂  Kõige ülemises otsas on Key Largo ja kõige alumises siis Key West. Nende vahele jääb terve rida teisi key-sid ja neid ühendavad 42 silda. Kogu see teekond on väga ilus, pidevalt on akna taga imeilus sinakas-roheline vesi.

blog_IMG_0703
7 miili sild

Kahjuks meeldib ka teistele Key West sama palju kui meile  😀  Turiste on siin väga palju, eriti nädalavahetusel ja hotellid on väga kallid. Näiteks võin tuua, et kui me eelmisel korral siin reisides saime Kissimmees (kus on need Disney pargid jne) 3 tärni hotelli hinnaga 25 dollarit öö, siis Key Westis algavad hotellide hinnad u 200 dollari pealt. Võite ise arvutused teha… Ehk siis päris suur vahe. Me väga tahaks Key Westis pikemalt olla, aga kuidagi ei raatsi, eriti kuna oleme reisil ju päris pikalt. Kui eelmisel korral olime siin 2 ööd, siis seekord 3. Eelmine kord saimegi siin põhimõtteliselt olla vaid 1 päeva, mis nende 2 öö vahele jäi, siis seekord jõudsime esimesel päeval väga vara kohale ja veetsime kohapeal 3 päeva. Nägime kõvasti rohkem ja hakkasime seda kohta veel rohkem fännama  🙂

blog_IMG_0800

Hotelliks oli meil seekord Best Western Key Ambassador Resort Inn. Väga ilus hotell, basseiniosa oli eriti kihvt. Ega me päris täpselt ei teadnud, mis hotelli me saame, sest sel reisil otsustasime võimalikult palju kasutada Priceline-i. Ma olen kunagi sellest rääkinud ka, aga kordan üle: põhimõte on selline, et pakud ise mingi hinna ja siis jääd ootama, et äkki mõni hotell võtab sind selle hinna eest vastu. Tingimused saad ikka enne paika panna, et mitu tärni ja kus piirkonnas jne. Nii on üldiselt võimalik madalama hinna eest parem hotell saada  🙂  Me oleme alati väga rahule jäänud. Eelmine kord olimegi Key Westil vist põhimõtteliselt kõige odavamas motellis (mis oli ka tegelikult OK, polnud hullu), aga seekord saime veel odavama hinnaga ikka kõvasti paremasse hotelli. Nii et soovitame proovida  🙂
Basseiniala meeldis lastele väga, eriti Harrile. Vastupidiselt Krenile on Harri tõeline veeloom ja vett nähes hakkab kohe rõõmsalt ähkima-puhkima ja üritab iga hinna eest vette murda  😀

blog_IMG_0724Omapärasust lisab Key Westile veel see, et igal pool jalutavad ringi kuked ja kanad. Rannas, tänavatel, jooksevad autoteel. Siinsed autojuhid oskavad nendega hästi arvestada, ühtegi laiaks sõidetud kukke me kuskil ei näinud  😛

blog_IMG_0726

blog_IMG_0793

Meie hotelli ainus pisike miinus oli selles, et see asus keskusest veidi eemal. Aga selle-eest olid rannad hästi lähedal. Need pildid on esimesel päeval tehtud, kui läksime randa jalutama ja liblikaparki otsima.

blog_IMG_0737Leitud!
Tegu oli sellise kohaga, kus lendas vabalt ringi sadu liblikaid. Kes meie blogi juba pikemalt loevad, need äkki mäletavad, et kunagi Tais olles käisime ka sarnases kohas. Kuna mälestused olid head ja arvasime, et lastele võiks pähe maanduvad liblikad rõõmu pakkuda, siis otsustasime jälle minna  🙂
Tai liblikad olid julgemad  😀  Kui seal maandusid nad meie peale korduvalt, siis siin ainult ühe korra ja seda ka minu pähe  😀  Aga huvi pakkusid need ringitiirutavad liblikad ikka, eriti Harrile, ta lihtsalt kilkas suurest rõõmust ja ei suutnud oma silmi uskuda.

blog_IMG_0742Sellel pildil on hästi ta vaimustust näha 😀 Valisin selle pildi ka sellepärast, et üks liblikas parajasti kihutab just Krenist mööda. See suur sinisetiivaline, keda ma aina piirasin igatpidi, aga kordagi pildile ei õnnestunud saada.

blog_IMG_0770
Vaadake üle, et mõni salajane hääletaja poleks ennast kaasa nihverdanud 😀

blog_IMG_0765

Ükski pärisliblikas meie peale ei maandunud, selle-eest mänguliblikaid päris mitu  :D  Igale külastajale pandi see lahkudes õla peale
Ükski pärisliblikas meie peale ei maandunud, selle-eest mänguliblikaid päris mitu 😀 Igale külastajale pandi see lahkudes õla peale
blog_IMG_0790
Kui eelmisel aastal me reisile näiteks käru kaasa ei võtnud, sest Kren oli juba nii suur poiss, siis sel korral tabab teda pidevalt uskumatu väsimus ja ühtegi sammu enam edasi teha ei saa. Nii nad siis sõidavad aina kahekesi koos 🙂

 

Pärast liblikapargi külastamist tuiasime tükk aega Duval Streedil. See on Key Westi nö põhitänav, kus on hunnikutes poode ja söögikohti. Spikerdan eelmise korra postitusest, et tänava pikkuseks on 2 miili ja baare on seal umbes 200. Nii et tõeline meelelahutustänav ja üsna must-do Key Westis.

Järgmine must-do on kontinentaal-USA kõige lõunapoolsem punkt. 90 miili Kuubani. Käisime sel eelmisel korral ja ka nüüd, et ka Harri oleks seal ära käinud  😀

blog_IMG_0786

Vahepeal jälle väike basseini- ja unepaus ja õhtuks sättisime ennast Sunset Pierile. See pidi olema kõige parem koht Key Westil, kus päikeseloojangut vaadata. Lugesin enne kommentaaridest, et see on kõige ilusam koht maamunal ja sinna lihtsalt peab minema. Kahjuks läks meil ilmaga veidi kehvasti, taevas oli täiesti pilves. Lisaks olid neid kommentaare veel lugenud sajad inimesed peale meie  😀  Kui pool tundi enne loojangut kohale jõudsime, oli kõikvõimalikud kohad juba hõivatud ja üsna raske oli ennast kuhugi vahele pressida. Nii et paraku me päris sellist elamust sealt ei saanud, kui oodanud olime ja järgmisel õhtul rannas kogetud päikeseloojang jättis meile palju sügavama mulje  🙂
Sunset Pieril oli ka palju tänavaartiste, igaüks proovis rahvast just enda juurde meelitada. Trikid olid neil vägevad ja tegelikult veetsime seal jalutades väga kena õhtu  🙂  Lihtsalt tuleks järgmine kord valida võimalikult pilvitu õhtupoolik, et täiest ilust osa saada.

blog_IMG_0865

Järgmisel päeval külastasime papagoide varjupaika – Nancy Forrester’s secret garden. Me (või vähemalt mina) ootasime sellelt kohalt hoopis midagi muud. No kindlasti kujutasin seda ette vähemalt 20x suuremana ja rääkisime Krenile enne, et papagoid teevad igasuguseid trikke ja neid saab käe peal hoida jne, no nagu ikka üldiselt igasugustes looma- ja linnuparkides. See oli aga hoopis üks imepisikene tagaaed 20 linnupuuriga, samas ka nagu pisike botaanikaaed. Olime seal esialgu ainukesed külalised ja onu tutvustas ainult meile erinevaid linde, rääkis nende iseloomudest ja kuidas nad sinna aeda sattunud olid. Mulle meeldis väga neid jutte kuulata ja see onu armastas neid papagoisid väga, silitas ja musitas neid. Hästi armas koht.

blog_IMG_0894

Kren oli terve päeva julgust kogunud, et lind oma käe peale võtta. Ja siis ei lubatudki, sest ta on liiga väike... Ta oli ikka üsna pettunud, aga õnneks sobis see ka, kui issi võtab :)
Kren oli terve päeva julgust kogunud, et lind oma käe peale võtta. Ja siis ei lubatudki, sest ta on liiga väike… Ta oli ikka üsna pettunud, aga õnneks sobis see ka, kui issi võtab 🙂

Viimasel õhtul otsustasime randa päikeseloojangut vaatama minna. Läks palju paremini ja vaade oli imeilus. Mitu värsket abielupaari oli ka ennast selleks ajaks sinna pildistama sättinud  🙂

blog_IMG_0915

blog_IMG_0929

blog_IMG_0958

Ja nii see meie ilus olemine siin Key Westil läbi jälle saigi. Kohe hakkame edasi sõitma… Või siis tagasi, sest peame ju need saarekesed jälle ükshaaval uuesti läbi sõitma. Key West on lihtsalt üks armsamaid kohti maailmas. Ma arvan, et tuleme siia veel kunagi tagasi. Ma väga loodan.