Kahekesi Hong Kongis

Suvel, juba Portugalis olles, tekkis meil ka uus plaan – minna reisile kahekesi. Nimelt oli meil autorendi valikus ka kahekohaline kabriolett. Oh, kuidas me ohkisime, et kui äge oleks sellega ringi kruiisida ja elust mõnu tunda. Aga noh, lapsed tõmbasid sellele unistusele kohe kiirelt vee peale. Niisis hakkasimegi unistama, et lähme kahekesi näiteks Itaaliasse ja võtame sellise auto ja aina sõidame ja naudime.
Nii aina aeg läks edasi, olime Hiinast külla tulnud sõprade võõrustamisega ametis ja vaikselt möödus ka juulikuu, mille jooksul meil see minekuvõimalus oleks olemas olnud. Siis on ju puhkuste aeg ja oleks lihtsam olnud lapsi kuhugi hoida viia. Aga sai kuidagi liiga kiirelt läbi ja august ka ja oligi juba sügis käes. Eks siis järgmisel aastal, mõtlesime.

Sügisel tekkis Karelil vajadus sõita Hong Kongi. “Oh, mina tulen ka!” hüüdsin talle kohe. Nii saamegi ikkagi kahekesi koos reisile minna. Pole küll päris see, millest me unistasime, aga Hong Kong on teistmoodi äge :) Kõik need tuledesäras pilvelõhkujad, öised turud ja muu selline, mida me Kreniga koos käies eelmine kord väga näha ei saanud. Ta lihtsalt magas juba sel ajal, kui oleks aeg olnud uudistama minna :) Ajastus oli ideaalne: mu emal oli just puhkus algamas ja saime kiirelt lapsed ära organiseeritud. Ostsime piletid ja nädala aja pärast oligi minek!

Hong Kong on lihtsalt maailma kõige loogilisem koht, no tõsiselt. Juba eelmisel korral ei tekkinud meil mingeid segadusi sellega, kuidas lennujaamast hotelli jõuda, metroo- ja bussiliiklus olid nii loogilised ja lihtsad. Seekord läks samamoodi, kõik oli juba tuttav ka, nii et sujus kiirelt ja õige pea olimegi juba õige tänava peal ja varsti hotellis.

IMG_0477

Metroos. Kogu aeg nagu kilud karbis :)
Metroos. Kogu aeg nagu kilud karbis :)

Kui eelmine kord olime Hong Kong Islandi poolel, siis seekord Kowloonis. Hong Kong Islandi pool on selline nagu… korralikum ja rikkam pool, suurte pangahoonete ja ülikonnas-kostüümides kuhugi tõttavate inimestega. Kowlooni poolel on minu arust rohkem päris elu, erinevate (öö)turgude ja tänavatoiduputkadega. Vähemalt selline on minu kogemus ja tunne. Mulle meeldis Kowlooni pool rohkem, tundus, et seal on nagu rohkem teha ja näha.

Reisi raskeks osaks sai imekombel ajavahega harjumine. Või siis mitteharjumine. Tavaliselt on meil see üsna libedalt läinud, päev-paar ja asi korras. Seekord me ei saanudki selle nädala jooksul asja paika. Nädala lõpupoole enam ei proovinudki, muidu hakka jälle kodus ümber harjuma, aga jah… Ütlesime mitu korda, et vähemalt, et lapsi pole kaasas, saame teha nii, kuidas ise tahame. Ja läkski nii, et iga päev läksime magama 5-6 ajal hommikul. Kui üritasime varem minna, siis magasime ehk paar tundi ja uni läks ära, iga päev kordus sama jama :) Nii et vaatasimegi oma seriaali, õnneks olime just uuega alustanud ja megapõnev oli, ja ärkasime mingi 2 ajal päeval. Mõni päev oli vaja asju ka ajada, oi, kui valus oli kell 9 üles tulla. Aga üldiselt läksime hommikusöögile umbes 3 ajal pärastlõunal.

Hong Kongi üks võimsamaid asju on minu jaoks panoraam. Ma ei kujuta ette, kui palju kordi me seda vaatamas käisime, nii päeval kui öösel, aga arvestades piltide hulka mu telefonis, siis… Pea iga päev vist. See asus meie hotellile üsna lähedal ka, nii et ikka jalutasime õhtul sinna pilvelõhkujate ilu nautima. Hong Kong koos oma pilvelõhkujatega on ka päeval äge vaatepilt, aga pimeduse saabudes… Lihtsalt hingematvalt ilus. Ma vaatasin seda iga õhtu ja lihtsalt tundsin, kuidas see mul seest kõik värisema paneb ja kui raske on sõnadega seda ilu kirjeldada. Ma armastan selliseid hetki reisidel ja üldiselt pea iga reisi jooksul see ka juhtub. See, et ma vaatan midagi lummatult ja mõtlen, kui õnnelikku elu ma elan.

IMG_0524

IMG_0522

Päikeseloojangul
Päikeseloojangul

Väga põnevad asjad on ka öised turud. Sealt leiab ikka igasuguseid imeasju :) Ja noh, kõike, mida igasugustest Aliexpressidest ja muudelt taolistelt lehtedelt tellida saab. Aina käid ja imestad, naerad ja näitad kaaslasele, kaupled ja ostad. Igal pool on kirjas, et kaubelge, kindlasti kaubelge! Me oleme hirmus kehvad kauplejad :) Nii et alguses veidi kõhklesime. Aga imekombel (ma ei tea, kust mul see julgus vahel järsku tuleb) sain hoo sisse ja läks aina libedamalt. Mõni tegi küll hirmus kurva näo pähe, aga üldiselt saime ikka päris mõnusalt hindu alla. Krenile toodud käekell ainult lakkas teisel päeval töötamast ja Kareli ostetud laadijatest ka osad ei töötanud, aga muidu võis vist ostudega rahule jääda :D

Temple Str Night Market
Temple Str Night Market

Aga asjast ka, miks me sinna tegelikult läksime. Nimelt oli Karelil vaja käia mitmes pangas, ühest raha välja võtta ja teises konto avada. Põhimõtteliselt võimatud protsessid mõlemad, kui ise Hong Kongi kohale ei lenda. Hiinast sõitis meile appi ka Abby, ilma kelleta meil ei oleks need ettevõtmised nii edukalt ilmselt läinud. Me poleks pangahoonetki üles leidnud vist :D Meid suunati aina edasi ja minge ikka teise hoonesse ja minge esimesse tagasi ja Abby aina küsis teed ja küsis abi ja lõpuks saime tehtud, kuigi vahepeal tundus veidi lootusetu. Nimelt väideti, et sellist Wendyt, kes teie kõnele varem vastas ja pidi olema ainuke, kes aidata oskab, siin pangas üldse ei töötagi :D Lõpuks oli aga asi väga lihtne ja suunati meid tavalise telleri juurde ja öeldi, et igas pangahoones oleks saanud selle asja ära teha. Olime selleks ajaks juba tunde mööda linna sõitnud, kuigi meil oli ka hotelliga sama tänava peal mitu selle panga kontorit. Äge!

Karel ajab tähtsaid pangaasju
Karel ajab tähtsaid pangaasju
Abby tõi meile kingiks selfie-sticki, nii et me klõpsime Karelit oodates pilte :D
Abby tõi meile kingiks selfie-sticki, nii et me klõpsime Karelit oodates pilte :D

Abby puhul on huvitav see, et ta ei tea Hong Kongist mitte midagi :D Meie teame palju rohkem. Ta ütles, et nad ehk aastas korra sõidavad Hiinast siia, käivad korra poes ja lähevad rongile tagasi. Kõik. Nii et meie rohkem tutvustasime talle linna ja vedasime erinevatesse kohtadesse. Läksime ka liiga enesekindlaks :D Nimelt pakkusime talle välja, et kasutaks metroo asemel laeva. Olime ise korra varem sellega sõitnud ja arvasime, et oleme profid valmis :) Ta ütles, et ok ja läksimegi siis kiirelt vaatama, et millal laev väljub. 5 minuti pärast, ideaalne! Jooksime kiirelt peale ja varsti hakkaski sõit pihta. Ja sõitsime… sõitsime… Pilvelõhkujatest ja valgusest aina kaugemale, pimeduse poole. Eeee, kuhu laeva peale me nüüd tulime? Ilmselgelt vale! Äkki Macau? See on ka Hiina osa nagu Hong Kongki, aga Abby ei tohiks sinna ilma viisata minna. Appi, äkki ongi Macau, mis me siis teeme, ta ei tohi ju! Abby hakkas suht muretsema. Ütlesime, et ta läheks küsiks ühe lähedal istuva neiu käest. Läkski ja saime teada, et ühele saarele jah, aga õnneks mitte Macau :) Saarele kohale jõudes ja laevalt maha minnes vaatasime, et 3 minuti pärast läheb laev! Jookseme! Jooksime ja jõudsime, laev hakkas sõitma… Ja siis me mõtlesime, et tegime seda ju jälle! Ei vaadanud, kuhu laev läheb :D Pole võimalik! Õnneks sõitis lihtsalt tagasi :D Olime jälle alguspunktis ja läksime metroo peale :D ei tasu ikka nii enesekindlaks muutuda.

IMG_0550

Laevas, esialgu veel rõõmsad :D
Laevas, esialgu veel rõõmsad :D

Nii see meie Hong Kongis käik läkski. Saime nautida lihtsalt olemist, Aasia toitu, tuledesäras pilvelõhkujaid ja üksteise seltsi :) Mõnus, kulus ära!

IMG_0624