Suve alguses Portugalis

Suve alguses on mul sünnipäev ja sel aastal sain eriti mõnusa kingituse – reisi! :) Kõige ägedam selle juures oli see, et mul polnud aimugi, kuhu me täpselt läheme. Kareli plaan oli selline, et alles vahemaandumisel saan teada, sest noh, siis oleks üsna raske juba varjata, lennujaamas ma ju päris silmad kinni käia ei saa. Plaan läks esialgu edukalt – läksin isegi check in’i tehes ja pagasit ära andes veidi eemale, et ma kindlalt ei kuuleks. Endal oli ju ka põnev :) Kuni… Läksime turvakontrolli ja pidin kärmelt käru kokku lükkama. Tegin seda täpselt nii, et silme ette jäi suurelt kärulipik, mille peale oli kirjutatud LIS. Oi, ma olin vihane enda peale ja pettunud, et niimoodi ikkagi varem ära nägin. Mõtlesin esialgu, et ei julge Karelile seda üleski tunnistada. Eks ta vist nähh ütles :) , kui ikkagi ära rääkisin. Kuigi tegelikult läks isegi hästi, arvestades, kui halvad saladustepidajad me muidu oleme.
Milles ma pettunud ei olnud, oli muidugi sihtkoht! Selle üle ma lausa juubeldasin, üliäge valik! Ja mis kõige parem – see polnud mulle kordagi isegi pähe tulnud! Lasin ikka terve hunniku riike mõtetest läbi ja aina pinnisin Karelit, et äkki Hispaania, ei, Malta, ma tean, kindlalt Malta, äkki Itaalia hoopis, on Itaalia, jah? Selline riik nagu Portugal ei tulnud mul meeldegi :D Nii et üllatus ja rõõm olid väga suured.

11391499_10206818598449557_215790010126050670_n
Ootame Tallinna lennujaamas lennukile minekut :)

Masendav on see, kui vähe ma tegelikult mäletan sellest reisist. Juba praegu, pool aastat hiljem. Sellepärast otsustasingi ruttu midagi kirja panna, enne, kui kõik läinud on. Õnneks olin tubli ja reisi ajal ja pärast reisi Instagrami ja Facebooki pilte, need aitasidki mul nüüd vahetuid tundeid ja linnanimesid meenutada. Nii et tuleb üks pildirohke postitus :)

Ma ei salli absoluutselt reiside esimesi päevi. Tõsiselt, vastikud lausa! Sellepärast me üldiselt pikkadel reisidel käimegi, et meil läheb sisseelamiseks kaua aega ja mõtlen alati alguses, et miks me siia üldse tulime ja me ei hakka iialgi sellest tobedast linnast midagi aru saama, nõmedad ühistranspordisüsteemid, vastikud kõiketeadvate nägudega inimesed, kes saavad aru, kuhu nad täpselt teel on :) Hiljemalt teise päeva õhtuks on see üldiselt üle läinud :D Aga algus on no absoluutselt alati selline, üleni torisev.

Nii läks üsna ka Lissabonis. Karel oli eeltööd teinud (mina ilmselgelt ei saanud) ja mõelnud välja, et autot me sel reisil ei rendi, Lissabonis endas on ka nii palju teha. Läksime siis teise päeva hommikul ühistranspordiga tutvust tegema. Olime välja otsinud, et tahame jõuda ühte sadamasse, kus on ka mingi äge buss, mis sõidab vees ja maa peal ja sellega sõites saab siis linna ka tundma õppida. Läksime metroojaama, kust google mapsi järgi pidi õige rongi peale saama, võite juba arvata, kas sai ka. No ei. Mässasime seal mingi tund aega, ükski meie rahatäht ei sobinud sinna piletimasinasse, Karel pidi väljas käima uut raha välja võtmas, samal ajal mina ootasin koos juba väsivate lastega ja siis imbus veel üks natuke omamoodi kohalik mulle külje alla juttu rääkima :) Iga Kareli äraoldud minut tundus väga pikana. Ja lõpuks, kui me piletid ostetud saime ja jaama sisse, siis selgus, et sellist rongi sealt ei lähegi. Aaapiiii, mul nüüd meenub, kui vihane ma selle nõmeda Lissaboni peale sellel hetkel juba olin :) Läksime siis välja jälle, hotelli tagasi ja sealt juhatati meid hoopis bussile. Bussi peale saime üsna ruttu, aga bussis ei olnud ühtegi tablood ega muud silti, mis ütleks, mis peatus on või mis tulemas, lisaks pidi stop-nuppu vajutama veidi enne peatust ja noh, ega me selle peatuse nime ka enam ei mäletanud, kuhu me jõudma pidime :D Nii masendav oli kõik, et me ainult irvitasime enda ette, sest polnud õrna aimu ka, kuhu me välja jõuame. Õnneks Harri jäi magama ja ei kisanud vähemalt taustaks, see oleks täpp i-l olnud :D Järsku meenus Karelile kuskilt, et porto ju on sadam! Mingi porto oli, kuhu me jõudma pidime. Hakkasime siis kullipilgul bussipeatuste nimesid uurima ja mõne aja pärast Karel märkaski mingit portot ja vajutas kiirelt stop! Õigest peatusest olime muidugi möödas, aga väga pikalt tagasi selleni ei pidanud vantsima.
Aga sadamani… pidime. Väga pikalt. Tagasitulles avastasime muidugi otsetee ka (väga lühikese loomulikult), aga sinna läksime mitmekilomeetrise ringiga. Ma sain 3 villi ja Karel 2. Ja kui me selle linna tutvustava bussivärgi juurde jõudsime, siis sealt öeldi, et nii väikeste lastega sinna sõitma ei saa :) :) :) Ooo, kuidas ma sellel hetkel tervet maailma armastasin!
Tagasi minnes ootasime üle tunni aja bussi, päike lõõmas ja ülikuum oli ja lapsed virisesid. Lõpuks saime bussi peale, sõitis natuke ja pani meid järsku keset linna maha. Öeldi final ja terve bussitäis rahvast läks maha. Meil oli ahhhh?! Mis nüüd on?! Terve kesklinn oli kinni pandud ja keegi seal sõita ei saanud. Õhtul selgus, et mingi meeleavaldus või midagi taolist. Karel vaatas telefonist kuidagi kaarti, näitas 5 km meie hotellini ja hakkasime siis kõndima, endal nutt kurgus. Lõpuks leidsime takso, kes megapika ringiga meid hotelli tagasi viis. Karel istus kohe hotelli jõudes arvuti taha ja rentis meile auto :D
Ausalt öeldes polnud mul õrna aimu ka, et mul kõik see nii üksikasjalikult meeles on, aga ju oli siis nii hull kogemus lihtsalt :D Kõige hullem reisi esimene päev ever!

Edasi tulevad peamiselt pildid :)

Järgmisel päeval sõitsime linnast välja. See oli lihtsalt ülihea otsus! Sellest alates muutus reis mõnusaks ja mulle hakkas Portugalis väga meeldima.

Valisime esimeseks linnaks välja Sintra. See on tõeliselt maaliline väike linnake, ilusate vaadetega ja üliarmsate pisikeste tänavatega. No nii ilus!

fb_IMG_2096

Iga maja, aia, tänava, pargi, vaate jne juures oleks tahtnud pilti teha :) Tegime ka!

fb_IMG_2104fb_IMG_2109

Nunnu tuk-tuk!
Nunnu tuk-tuk!

fb_IMG_2159

Õhtul oli meil plaan minna vaadet nautima. Panime GPS-i mingi suvalise ilusa vaatega koha, mis oleks umbes pooletunnise tee kaugusel, et lapsed saaksid natuke magada vahepeal. Ja läksimegi sõitu. Oehh, kui ilusad need väikesed külakesed kõik olid. Ja kui kitsaste teedega! Rentisime seekord mõnusa suure auto ja olime selle üle senini päris rõõmsad olnud :D Päris hull oli seal manööverdada, kui keegi veel vastu juhtus sõitma. Aga saime hakkama ja jõudsime tõesti väga ilusa vaatega kohta.

fb_IMG_2166

fb_IMG_2176

Sealt ülevalt olid näha ka allolevad rannad. Hmm, kuidagi peab ju sinna saama. Lähme uurime! Saimegi, mööda käänu-väänulisi teid.

fb_IMG_2193Kren kaevas aina auke ja Harri pugis aina liiva :) Ja meie imetlesime laineid, nagu kõik teisedki, sest sisse väga keegi ei julgenud minna. Need olid vist ühed suurimad lained, mida mu silmad näinud on!

Järgmisel päeval sõitsime Ericeirasse. Uskumatu, aga olime sellest veel palju rohkem vaimustuses, kui eilsest Sintrast. See oli tõeline väike mereäärne linnake kitsaste tänavate, värviliste majade ja paljude mereande pakkuvate kohvikutega. Käisime ka muidugi ühes neist kohvikutest kala söömas, väga maitsev.
Ehk meeldis Ericeira meile ka sellepärast veel palju rohkem, et seal polnud selliseid rahvamasse. Ei tea, kas asi oli nädalapäevas või oligi see turistivaesem linnake… Igatahes meid see rahu võlus.

fb_IMG_2207

fb_IMG_2212

Ma alati sellistes kohtades jalutades mõtlen, et inimesed päriselt elavadki SELLISES kohas. Kas nad ka iga päev ringi jalutades mõtlevad, kui imekaunis seal kõik on?

fb_IMG_2220

“Kas siin ikka liivarand ka on?” küsis Kren alati, kui kuhugi jõudsime. Oli! Pool aega pidime muidugi jälle seal kanaleid kaevama ja losse ehitama :)

fb_IMG_2223

Õhtul sõitsime läbi ka Mafrast, kus käisime Mafra palees. See pidavat olema Portugali kõige ekstravagantsem ehitis, mille ehitamine viis peaaegu riigi pankrotti. See oli tõeliselt lihtsalt hoomamatult suur, me aina kõndisime ja kõndisime läbi nende ruumide ja saalide, need olid lõputud. Kui olime lõpuks kuhugi viimasesse otsa jõudnud, ärkas Harri lõunaunest ja avaldas häälekalt, mida ta sellest uhkest lossist arvab. Päris hea oli temaga sealt välja põgeneda, tagasi mööda kilomeetripikkuseid koridore ja saale, kus mõnusasti kajas ka :)

Mafra palee
Mafra palee

Lähedalasuvatest linnadest külastasime veel ka Sesimbrat. Samuti ilus värviline linnake, koos pika promenaadiga, mille täisulatuses läbi patseerisime.

fb_IMG_2274fb_IMG_2276

Viimased päevad veetsime jälle Lissabonis. Nüüd hakkas meile see linn ka täitsa meeldima.

fb_IMG_2333

Lissabon kõrgelt mäe otsast vaadatuna. Sõitsime sinna üles trammiga, mis on Lissaboni must-do :) Eelmisel õhtul üritasime sinna ka autoga sõita, aga Karel pidi seal kitsastel tänavatel manööverdades närvivapustuse saama :) (mina sain ka tegelikult). Nii et tegime järgmisel päeval trammiga uue ja edukama katse.

fb_IMG_2328

fb_IMG_2320

Lissabonis, nagu ka paljudes teistes linnades muidugi, on vanalinnas palju tänavakunstnikke. Selliseid metalseid “kujusid”, kes vahepeal järsku liigutasid ja inimesi ehmatasid, oli palju. Krenile avaldasid nad suurt muljet.

fb_IMG_2337

Lasime Krenist ja Harrist ka ühe pildi joonistada.

Poseerivad
Poseerivad

On sarnased? :Dfb_IMG_2310

Meie double decker (kahekordne buss), nagu üks möödakõndinud onu ütles :)
Meie double decker (kahekordne buss), nagu üks möödakõndinud onu ütles :)

fb_IMG_2307

Lissabonis oleks nagu ühe korraga San Franciscosse ja Rio de Janeirosse sattunud. Taga paistab 25 de Abril sild, mis on tehtud San Franciscos asuva Golden Gate silla järgi. Ja üleval mäe otsas on suur Christ the King monument, mis on inspiratsiooni saanud Rio de Janeiros asuvast maailmakuulsast Lunastaja Kristuse kujust.

 

Selline meie väike puhkus Portugalis oligi :) Algus polnud suurem asi, aga aina paremaks läks ja täitsa kahju oli lõpuks ära tulla. Kindlasti oli see üks parimaid sünnipäevakingitusi üldse, loodan, et see saab nüüd traditsiooniks  :D