Tahaks randa minna!

Täna oli meil eriti mõnus rannapäev, nii et tuli kohe tuju üks rannapostitus kirjutada :)

Kui olime ennast siia sisse seadnud, hakkasime otsima, et kus läheduses siin täpsemalt rannad asuvad. Oma peas kujutasin ette, et Hawaiil on iga paari miili tagant üks imeilus liivane paradiisirand. Tegelikult selgus aga, et lähimad rannad meile on umbes 35-40 minuti kaugusel. Ja tegu pole üldse liivarandadega, vaid hoopis väga kiviste laavakivirandadega, kus vette saab minna ainult jalanõusid kandes. Ujumiseks on need suhteliselt kehvad ja pigem on tegu snorgeldajate paradiisiga. Vot nii palju meile mõnusatest randadest, kus lastega iga päev suplemas käia.
Mis siis ikka, tuli valida halvimatest variantidest parim. Hakkasin netist otsima ja kommentaare lugema, et ehk ikka on mõni selline koht ka, kus oleks natukenegi liiva ja mida lastega peredele soovitatakse. Leidsingi päris mitu tükki, kirjutasin nimed üles ja otsustasime hakata neid läbi proovima. Vōin juba etteruttavalt öelda, et oleme nüüd iga päev rannas käinud ja kui alati minnes tundub, et siin küll ei saa, siis tegelikult ikka saab, kui hästi otsida :)
PS, kõik selle postituse pildid on tehtud telefoniga. Ma lihtsalt ei viitsi suurt kaamerat randa kaasa vedada, et sellel seal pidevalt pilku peal hoida :)

 

Esimeseks valikuks sai selline vahva nimega koht nagu Onekahakaha Beach Park. Seal on vist üksainus väike liivaga sopike, vähemalt selles rannaosas, kus me alati käime, ja igal korral on see õnnestunud meil endale saada :) seal on lihtsalt tõeliselt mõnus väikeste lastega sulistada ja üsna privaatne ka. Vähemalt siiani pole keegi tihanud sinna tulla, kuigi ühtesid ma isegi kutsusin, kui nad ütlesid, et küll meil on õnnestunud hea koht endale napsata :) Lainete kaitseks on sinna kivid laotud ja see on eriti ideaalne koos Harriga rannas käies, kuna tal on hetkel suur hirm lainete ees. Seal ta istub lihtsalt tundide kaupa (pole liialdus) ja viskab kivisid enda ette vette. Uskumatu lihtsalt, see on ainuke asi, mis teda nii paelub ja tundideks ühe koha peale istuma paneb. Ka Krenile meeldib seal liivaga mängida ja kivisid visata. Ta sai endale ujumisrõnga ka ja nüüd tahab aina sellega supelda. Kuna vesi pole väga sügav ka piiridest väljaspool, siis võib ta seda üsna julgelt teha. Tavaliselt nii, et käed on põhjas ja jalgadega siputab. Aga – täna julges ta isegi jalad ja käed mõlemad põhjast üles tõsta! Tahtsin kohe aplodeerida, meie väiksest veepõlgurist hakkab sel aastal täiega asja saama :)
Meie väike privaatne kohake
Meie väike privaatne kohake
Kren sulistab
Kren sulistab

IMG_1656v

Ujumisrõngaga
Ujumisrõngaga
Karelil on oma snorgeldamismask ja ta käib sellega värvilisi kalu ja muud põnevat põhjast otsimas. Ta on mulle mitu korda kilganud, kui lähedalt ta kilpkonna on näinud. Täna ujus kilpkonn ka minust paari meetri kauguselt mööda ja läksin ka väga elevile sellest, on küll tõeliselt äge kogemus :) selline, et ei usu kohe oma silmi ja tahaks ennast näpistada.
Ja veel nägime me täna vaalasid! Järsku hakkasid kõik rannas oh my god kisama ja näpuga kaugustesse näitama. Kissitasime siis ka silmi ja nägimegi kaugustes nende veepurskeid. No nii uskumatu!
Kareli video kilpkonnast:
Merisiilik. Neid on palju, nii et lisaks teravatele kividele peab varitsevad põhjas veel siilikud, nii et jalanõude kandmine on kohustuslik
Merisiilik. Neid on palju, nii et lisaks teravatele kividele varitsevad põhjas veel siilikud, seega jalanõude kandmine on kohustuslik
Ilus pargiosa, kus niisama jalutajaid ja lõunasöögi nautlejaid palju leidus
Ilus pargiosa, kus niisama jalutajaid ja lõunasöögi nautlejaid palju leidus
Teise kohana külastasime Coconut Islandit. Tegu pidi olema väikese saarega, kuhu saab mandrilt silla kaudu ja lastele pidi olema see koht nagu loodud, väikeste rannasoppidega ja suure ruumiga, kus ringi joosta. Nii see põhimõtteliselt täpselt kõik oligi :) ainult et ma kujutasin ette, et see saar on rohkem… Nagu saar :D ta oli nii lähedal, kõndisid paarsada meetrit ja olidki päral. Ilus oli seal muidu küll, aga valisime minekuks laupäevase päeva ja oi, kui palju rahvast seal oli. Ameerikas on väga populaarne sünnipäevade ja muude pidude pidamine just taolistes parkides, selleks on seal loodud ideaalsed võimalused, alustades piknikulaudade ja grillidega, lõpetades duššide ja wc-dega. Nii et nädalavahetusel on kõik pargid rahvast täis ja grillilõhn niidab igast suunast. Kren küsis mitu korda, et kas võime ka nendesse kohvikutesse minna :D sellepärast tegime ka kodus kohe šašlõkki (eelmises postituses oli pilt), et nii suur isu aeti peale :)
Saarele minek
Saarele minek
Rannast rääkides, siis väga kitsas käes oli üldse liivaste kohtadega ja liivaribad olid ülikitsad. Lained lõid aina laksudes randa ja Harri kisas hirmust. Nii et meie pere seisukohast vaadates mitte parim rand. Aga saar ise oli tõesti armas ja suuremate lastega kindlasti tore koht. Seal oli ka torn, kust alla hüpata ja pidevalt oli seal lastest järjekord :) Krenile meeldis väga kivide vahelt aardeid otsida. Ta kipub isegi liiga julgeks minema juba, kui eelmine aasta pidi aina julgustama, siis nüüd pigem manitsema ettevaatlikkusele. Siin on suht äkilised lained, nii et ma kardan, et laine tõmbab ta vee alla ja oleme jälle mitme aasta taguses punktis.
Rannaosa
Rannaosa
Äkki saab mõne kivi kätte, mida vette visata?
Äkki saab mõne kivi kätte, mida vette visata?
Kren otsib aardeid
Kren otsib aardeid
Üks leitud aaretest
Üks leitud aaretest
Eestlase jaoks on siin palju naljakaid silte :) Küll hoiatatakse pähekukkuvate kookospähklite eest, küll hammustavate kilpkonnade eest
Eestlase jaoks on siin palju naljakaid silte :) Küll hoiatatakse pähekukkuvate kookospähklite eest, küll hammustavate kilpkonnade eest

IMG_1750v

Coconut Islandi juures on veel üks suur pluss. Nimelt on enne seda saart tõeliselt-tõeliselt ilus jaapanipärane aed, Liliuokalani Park and Gardens. Kuna Harri magas autos enne randa minekut, tegime Krennuga seal pika jalutuskäigu ja iga silla juures pilti :) mulle tõesti seal kohe väga meeldis, kui ma seal lähedal elaks, käiks tihti seda ilu nautimas, sildadelt kivikesi vette viskamas ja luuletusi kirjutamas :)
IMG_1723vIMG_1727vIMG_1724v
Kolmas rannapark, kus käinud oleme, on Richardson Ocean Park. Jälle väga ilus koht, need pargid on siin tõesti kenad ja hästi kujundatud. Nädalavahetuse tõttu oli ka seal väga palju rahvast ja privaatsust oli võimatu leida, kõik vähegi liivased kohad olid laste ja päevitajate poolt vallutatud :) Põnev selle ranna juures oli see, et tegu oli jälle musta liiva rannaga. Äge ja teistmoodi vaadata, aga oi, kui kuumaks see läheb keskpäevase päikese käes. Harri tahtis aina ringi vudida (mõnusat kivikeste vetteloopimise kohta polnud ilmselgelt :D ) ja siis aina ütles, et kuum-kuum on astuda.

IMG_1853vIMG_1860vIMG_1866v

Äkki kuskil toimub midagi põnevamat?
Äkki kuskil toimub midagi põnevamat?
Nendest kolmest meeldib meile vist kõige rohkem esimene, Onekahakaha rand. Aga seda sellepärast, et seal on siiani kõige privaatsem ja rahulikum olnud. Peab vast teistele kohtadele ka teise võimaluse andma ja nädala sees neid külastama. Kokkuvõtteks võib öelda, et ilusaid liivarandu siit idakaldalt ei leia, aga rannamõnusid saab nautida ikka. Ilusamad rannad pidid olema läänekaldal ja peagi on meil plaan ka sinna sõita. Kahjuks on sinna umbes 2.5 h, nii et igapäevane pisike suts see just pole :)
Ja päris lõpetuseks üks pilt lõbusatest rannasellidest :) :
IMG_1900v