Sildiarhiiv: arst

Seitsmenda kuu kontroll – totaalne õnnestumine!

Kolmapäeval käisime arsti juures. Nagu mu postitustest varemgi on võinud aru saada, siis põdesin sinnaminekut taaskord päris palju ja tänu sellele, et Kren hullult võõrastama on hakanud, veel rohkemgi. Kuid kõik läks imehästi!

Kren oli kosunud 300 g (jess, lõpuks veidi aeglasem tempo!) ja kasvanud 1 sentimeetri. Kui seniajani oli Kren ilusasti kuss olnud, siis kaalumise ja mõõtmise peale hakkas natuke torisema. Aga saime ka istudes kaalutud, mis põnnile sobis. Ja mõõtmise tegime lihtsalt hästi kärmelt.

Sättisin kohe Kreni kõhuli lauale enne arsti tulekut. Kren muidugi ajas ennast neljakäpukile ja hakkas õõtsutama. Kui arst sisse tuli, siis imestas kohe, et oi, mida Kren juba oskab. Jesss, esimene plusspunkt kirjas 😉 😀 Mul oli suur kaitsekõne ka valmis mõeldud juhuks, kui “ta ikka peaks juba nüüd roomama”, aga ei läinudki vaja. Ütlesin vaid, et käime võimlemas (mis kiideti väga heaks) ja et seal öeldi ka, et ta ilmselt jätab roomamise üldse vahele, sest neljakäpukil asend on juba päris kaua vägagi moes. Arst nõustus, taaskord jess 😉
Kren lasi end rõõmsalt vaadata täpselt nii kaua, kuni pikali ei pandud. Siis läks jorinaks, aga õnneks saime mänguasjadega ta tähelepanu mujale juhitud. Uhh, jess, läks jälle õnneks nutust pääsemine.
Kui arst küsis kahtlevalt, et ega ta veel ei istu, siis ma vist lausa hüüatasin, et jaaa, istub küll, istub! Näitasime siis seda oskust ka kohe ja saime taaskord kiita, suur jess! 🙂
Ka hambaküsimuse peale saime vastata, et midagi sealt vist paistab küll. Ülemisel igemel on mõlemal pool midagi nagu paista… Arst üritas küll piiluda, aga meil on see kodus suure proovimise peale mõnel korral õnnestunud, nii et see jäi nägemata. Aga ongi siis järgmisel korral jälle millegagi uhkustada 😉
Süstikorrad on natukeseks ajaks läbi, nii et ka sellega ei rikutud seekord Kreni tuju. Lõpus lasi ennast rahulikult riidesse panna ja lahkusime sealt rõõmsa tuju ja naeratavate nägudega.

Ka arst naeratas. Tundus, et ta jäi meiega rahule. Jessssssssss! 😀

Paari sõnaga arstilkäigust

Täna käisime Kreniga 6. kuu kontrollis.

Kaalus 9300 g (kuuga juures 790 g), pikkus oli 71 cm (+4,5 cm) ja peaümbermõõt oli 42,5 cm (seda ma ei mäleta, palju see eelmine kord oli 😛 ).

Nutma hakkas ta taaskord peaaegu kohe, kui kabineti uksest sisse astusime. Õnneks sai ta mänguasjadega enam-vähem maha rahustatud ja sai vajalikud asjad üle vaadatud. Mind hämmastab see veidi, et ta seal alati nutab, sest kodust väljas nutab ta väga harva, nii palju on ju ümberringi alati vaadata… Ju ta tunneb mu ebakindlust ja kartust arstile mineku ees ja see kandub kuidagi talle üle.

Üldiselt oli kõik korras, aga veidi aeglasema arenguga, kui võiks. Seda kuulsin ma siis, kui arst seda õele mainis… ei tea, miks meile siis seda ei öeldud. Et võiks/peaks juba vaikselt roomama ja kui järgmine kuu lähme, siis kindlalt juba… Kõhuli olles haaras Kren kõike järjepidevalt vaid parema käega, mis oli taaskord väga veider, sest vahepeal kippus ta just aina vasakut kätt eelistama ja panime aina paremale poole asju, et ta parema käega ka asju püüaks. Eks siis hakkame jälle rohkem vasakule panema.

Kaks sutsakat sai ka. Kui esimese peale tegi  korraks kibedat nägu, siis teine ajas ikka nii haledalt nutma, et mul tuli ka klomp kurku. Rahunemine võttis päris tükk aega. Õnneks nüüd kuni 1-aastaseks saamiseni ei torgita. Mul on alati selline süütunne, et kuidas ma viin oma last meelega haiget saama, tema ju ei oska kunagi midagi kahtlustadagi… 😛

Eks siis kuu pärast jälle.

 

Kren hambaarsti juures

Küll on hea, et Kren alles nii väike on. Mina põen alati hambaarsti juurde minekut juba umbes 2 nädalat ette. Tema aga ei osanud midagi karta… 😀

Ja õige oligi, polnudki vaja midagi karta 🙂

Kui meid sisse kutsuti, vaatas arst küll väga imestunud näoga. Selliseid patsiente ei käi tal vist eriti tihti 🙂 Aga nii kui esimene ehmatus oli üle läinud, läks nunnutamiseks lahti. Õde oli veelgi suurem nunnutaja, nii et nunnutusdoosi sai Kren sealt küll täiega kätte 😉

Arst mõtles ja vaatas ja arvas, et kõige parem on nii, kui mina tooli istun ja Kreni sülle võtan. Tehti natuke lõbustusparki ja saime tooliga üles ja alla sõita 🙂 Ja siis oli kõik nagu päris: lamp suunati Krenile näkku ja puurid-tööriistad tõmmati ette. Ainuke asi, mis “valesti” oli, et Kren ei tahtnud kuidagi suud lahti teha 😀 Arst aina keelitas, et ta suu avaks ja toppis näppe suhu ning pika pusimise peale saigi probleemi tekitava koha üle vaadatud.

Aga teada me ikka ei saanud, mis asi tal seal igeme peal siis on 😀 Mingi valge laik. Äkki on hammas, aga äkki pole ka… No varsti peaksid ju hambad tulema, et äkki siis ikkagi on… Aga päris täpselt ei tea ka… Midagi paha igatahes küll ei ole. Umbes nii see arst sellest arvas 😀 Aga see ongi põhiline, et mingit põletikku või värki pole. Küll ta kasvab välja, nagu kõigile alati meeldib öelda. Või võtame seda kui Kreni omapära 😉

Kui kõik arsti juures käimised on siiani lõppenud suuremal või vähemal määral kisaga, siis seekord läks paremini. Kohe nii hästi, et tädid kutsusid seda ka näitama, kui juba mõni kiku suus ka on 😀 Äkki läheme ka 😉 Ja äkki läheb isegi mul nii hambaarstihirm üle…

Neljapoolene vägilane

Eile õhtul hakkas see siis pihta. Või tegelikult juba varem.

Kadri siis. Et ikka ei tahaks ja et ta kardab.

Millest jutt käib? Kreniga arsti juurde minekust! 🙂

Tegelikult ju midagi karta pole – mõõdetakse, kaalutakse, kuulatakse ja väntsutatakse natuke. Aga Kren on meil väike arstifoobik ja kõik senised külastused on rohkem või vähem karjumise saatel möödunud.

Aga pääsu polnud ja asusime kesklinna poole teele.
Esimene ohumärk – Kren ei jää hommikuunne.
Teine ohumärk – Kren hakkab juba autos torisema.
Kolmas ohumärk – Paar minutit enne meie aega ilmub arsti ukse taha ema lapsega ja kostub “Jäime natuke hiljaks”.

Õnneks läks neil kiiresti ja saime enamvähem õigel ajal löögile. Ning esmakordselt pääsesime peaaegu ilma nututa. Väike jorin tuli alles peale süsti, aga no selle anname andeks 🙂

Olime kogu aeg arvanud, et nüüd peab küll see suur kaalu ja pikkuse kasv ära lõppema, aga ei: 8,51kg ja 66.5cm. Ehk siis +1,4kg ja +5cm. Selles tempos tuleb 6kuu sünnaks 10 kilo ära 🙂

Tulemustest veel ..
2 nädala pärast lähme võimlema. Kren pole veel keerama hakanud (see 1 kord oli vist kogemata) ja pidavat jalgu natuke pinges hoidma. Igatahes tundub lõbus üritus tulevat 🙂
2 nädala pärast läheme ka hambaarsti juurde. Hambaid küll pole, aga minna ikka võib. Tundub vähem lõbus üritus tulevat.

1 lõbus tulemus oli veel. Nimelt rääkis arst juba  teist külastust järjest, et võiks hakata lisatoitu andma. Kadri oli küll koguaeg veendunud, et tema enne 5. kuud ei anna, aga lasi nüüd ennast pehmeks rääkida.
Põrutasime siis otse alla Rimisse kõrvitsapüreed ostma – pole.
Edasi Kaubamajja – pole.
Comarket – pole. Aga andsime alla ja võtsime siis hoopis lillkapsa.

Kodus panime Krenile esimest korda elus pudipõlle ette ja asusime asja kallale.
Kes oleks osanud ette kujutada, et lillkapsapüree võiks nii rõvedalt haiseda? Mina küll mitte. Ja ei taha ka ette kujutada, kuidas see maitseda võiks. Kreni näoilmet vaadates igatahes samamoodi kui haiseb 🙂
Aga lõbus oli küll – paari teelusikatäie söötmine läks oma 5 minutit. Umbes poolt kogust sain 2 korda sööta ja kadu oli üldse päris suur 🙂

Väike tõestus kah: