Sildiarhiiv: Kren

Õnneks on meil ikka veel titake

Küll need lapsed ikka kasvavad ruttu… Nii on vist pea iga lastega kokkupuutuv inimene ohanud. Muidugi meie ka. Kuhu meie pisike beebike kadus, kuidas ta küll nii suur juba on… Eelmine nädal nägime päris pisipisikest beebit ja saime jälle ohata, et Kren pole küll kunagi nii väike olnud… No ei ole ju!

Õnneks vähemalt Kren arvab teisiti. Tema arust on meil täitsa titake kodus olemas, nii et pole mõtet meilgi enam põdeda, ma arvan. Terve õhtu on ta seda siin agaralt kinnitanud. Meie väike titake :)

(võite vabalt volüümi põhja keerata, sest ma suutsin alguses näppu mikrofoni peal hoida :P )

 

Krennu jalutuskäik – video!

Ükskord rääkisime, et peaks Krenist rohkem videosid tegema. Nii kihvt on juba praegu neid täitsa tita-ajal tehtud klippe vaadata, mis siis veel aastate pärast… :)

Ühel õhtul jalutuskäigule minnes võtsime fotoka kaasa. Tavapärase pildistamisrežiimi vahetasime filmimise vastu ja välja tuli selline pisike video :)

PS! Palun muutke kvaliteeti selle mutrikese pealt all ääres, pange vähemalt 720p!

Me ise

Üldiselt kui ma arvuti taga istun, siis ma töötlen pilte. Või siis vahel kirjutan blogi, kui vaim peale tuleb. Praegu järsku tuli :)

Endast pole tükk aega midagi kirjutanud. Kuidagi palju tegemist on ja kui uued pildid valmis saan, siis tahaks ju neid kohe võimalikult ruttu näidata ja jagada ning enda tegemised ja käimised vajuvad jälle tagaplaanile – ah, küll varsti jõuan ka meie enda piltidega tegeleda ja jutud kirja panna. Varsti jõuab kätte siis, kui pooled asjad on juba ununenud ja jääbki kirjutamata. Aga ma luban, et meie Taevaskojas käimise pildid võtan järgmisena ette ja siis näete üle pika aja, kui suureks Kren juba kasvanud on :)

Mida me siis veel teinud oleme – seda kõike, mida kõik ülejäänudki inimesed, kellel parasjagu puhkus on :) Iga päev käime jalutamas, varbaid vette pistmas, turult maasikaid ja värsket hapukurki ostmas… Nädalavahetustel sõidame maale, Karel käib saunas (mina ei käi pea kunagi ja tundub, et Kren on minusse läinud :P Paar korda on proovitud teda sauna viia, aga asi on alati kisaga lõppenud :D ), grillime pere ja sõpradega ja tunneme lihtsalt suvest ja elust mõnu :)

Uued reisimõtted on juba peas olemas. Ka see sügis-talv viib meid kaugele ja jälle pikemaks ajaks :) Aasiasse seekord mitte, hoopis teise suunda. Sealt tuleb jälle üks unistuste reis, kujutan seda juba oma peas täpselt ette…

Krenist veel – ta on niii asjalik! Lihtsalt ülivahva väike tegelane. Kõike paneb tähele ja tahab meie järgi teha – nii keeras üks päev pliidi tööle (kusjuures meil on nupud ära võetud ja sahtlisse ära pandud!), õnneks ei olnud midagi parasjagu pliidil ja Karel märkas üsna ruttu… Või siis tahtis ise nuga teritada… Või võtab ise nõusid masinast välja, nii et taldrikud pudenevad pisikeste näppude vahelt. Ja nii edasi ja nii edasi :)
Telefoniga lobisetakse kogu aeg, kusjuures telefoniks kõlbab ka Kareli suss. Suss sobib hästi jalga ka, nii ta torkab need jala otsa ja sahistab mööda tubasid ringi, endal nii rõõmus ja uhke nägu peas. Pesu tuleb kindlasti võimalikult ruttu nöörilt ära korjata, mis siis, et see ehk 10 minutit tagasi alles masinast võetud sai – pesu koht on kapis! Prahi koht on ka kapis, prügikastikapis muidugi, kõik tuleb ruttu sinna viia, mis prahi moodi välja näeb. Näiteks klotsid ja pliiatsid ja külmkapimagnetid on ilmselge prügikastikaup. Ma ei kujuta ettegi, mida me kõike oleme äkki ära visanud…

Koerapildiga tuli see veel meelde, et pidev haukumine käib. Kui Kren nägi, et ma selle pildi siia panin, siis haukus nii kaua, kuni selle edasi sain keritud :) Iga koer, koerapilt, koeravideo või isegi kass ajab haukuma. Täna haukus ka iga aia peale – linnas elavad ju koerad tavaliselt aia taga :)

Ja tantsib… Ta aina tantsib :) Niisama muusikast pole mõtet rääkidagi, see ajab niikuinii alati jala tatsuma. Aga seda teevad ka kapsa riivimise rütm, pudeli loksutamine, vihmasabin, noaga hakkimine, koputamine, plaksutamine ja tundub, et ükskõik milline muu heli :)
Väike tantsuvideo, pange tähele, kuidas endale tuleb ikka tantsu lõppedes plaksutada ;)

 

Ehk siis meil on kõik jätkuvalt väga hästi :) Küll on ikka hea, et Karel isapuhkusele jäi… Tehke teie ka nii, kui vähegi võimalik, te ei kahetse, ma luban seda!

Kreni esimene suur sünnipäev

25. veebruaril sai meie väike beebi suureks poisiks. Selle tõestuseks hakkas Kren just selle päeva hommikul aina rohkem lauast lahti laskma ja kõndimist harjutama – nüüdseks kõnnib juba ilusasti üle toa, kui soovi on :) Eelistab veel käputamist, kui on vaja kiiresti plehku panna (näiteks kui tabame ta mingilt pättuselt :D ), aga seisab juba täitsa kindlalt jalgadel.

Suure pidupäeva tähistamiseks pidasime maha ka suure sünnipäevapeo. Külalisi pidi esialgu tulema üle viiekümne, aga kahjuks on talv haiguste aeg ja paljud külalised pidid kahjuks nohu või mõne kurjema haiguse pärast eemale jääma. Siiski, tulijaid oli ka palju ja pidu läks igati korda :)

Pidutsesime Haldjapere (http://www.haldjapere.ee/) ruumides. Olin juba ammuammu selle koha valmis vaadanud, sest minu arust on see väga meielik koht. Selline natuke teistmoodi… mitte päris tavaline mängutuba. Kui umbes kuu enne sünnipäeva nendega ühendust võtsin, et peokoht ära broneerida, selgus, et see päev on juba täiesti täis! Ja ka eelmine päev. Ja ka järgmine päev… Olin ikka täiesti löödud, sest juba ammu oli mul kõik mõtetes paika pandud ja no ma ju nii tahtsin just sinna minna. See on ka kohe meie kodu juures, nii et nii mugav oleks ka olnud… Vaatasin siis mujal ka ringi, aga järjest olid kõik natukenegi sobivad kohad kinni ja mu kurbus aina kasvas. Kuni…. ühel päeval tuli Haldjaperest kiri ja pakuti, et saame siiski Kreni sünnipäeva seal pidada! Ja õigel päeval, 25. veebruaril. Juhuuuu, tegin kohe ühe rõõmutantsu, päriselt kah :)

Niisiis, peo pidasime seal. Järgnevalt siis veidi pilte. Peo ametlik fotograaf oli mu õde Gerda :D

Söömaa...

 

Kingitused... Nii palju oli, et võttis kohe tõsiseks.

Sünnakaardi meisterdamine
Kingituste avamine. Põnev!

 

Perepilt :)

 

Emmee.. kaua võib, tahaks juba tortiii!
Puhume kõik koos!
Uhke ratsanik lamba otsas
Peo lõpetasid õhupallid

Selline pisike pidu siis oligi :) Loodetavasti annavad pildid natuke meeleolu edasi.

Milline on 1-aastane Kren?

* Nagu postituse alguses kirjutasin, siis kõndiv. Niivõrd-kuivõrd :) Saab hakkama, kui tahab.

* Kaheksahambaline. Sünna ajal oli küll veel kuus, aga nüüd on kaks tükki veel välja pugenud. Üleval on neli ja all ka nüüd neli.

* Lobisev. Pidev pläkutamine käib, enamasti me sellest aru ei saa, aga kui taoliselt vastata, siis jätkub loba kauemaks. Arusaadavatest väljenditest tulevad emme (nii emme kui issi kohta), aitäh, mämm-mämm, päh.

* Lahke. Oma pooleldinäritud-lutsutatud leivakannikat pakub aina teistele ka ja enne rahule ei jäta, kui “amps” võetud. Kui mõni teine laps mõnest tema käes olevast mänguasjast huvitatud on, siis annab ära ja otsib endale uue. Kui mõnda asja ikka väga ei tahaks ära anda, aga emme väga palub (no näiteks suurt aaret telekapulti), siis annab korra ja võtab kohe atähhitades tagasi, nii et pult jõuab vaevalt teise kätt puudutada :D

* Suurte inimeste toite armastav. Titepüreed saame küll suure pusimise peale kuidagi söödud, aga kui kartulit-kastet või makarone pakutakse, hoiab aina suu lahti ja nõuab juurde. Kes seda tittede plöga ikka tahab…

* Näpuga näitav. Aina osutab kõigele ja räägib maailma kõige tähtsamat juttu juurde.

* Jäljendav. Näiteks telekapulti suunab pidevalt teleka poole ja klõpsib nuppe (meil on juba mitmes pult, ta on suutnud need nii hästi ära klõpsutada), tõstab telefoni kõrva äärde, toidu pakkumisest juba rääkisin… Tuleb juba hakata oma sõnade ja tegudega ettevaatlikum olema :P

* Kõikeeeee kiskuuuuv! Päevad mööduvad sahtleid lahti kiskudes, kapiuksi lahti kiskudes, ahjuust lahti kiskudes, tuhka süües, laua pealt asju alla kiskudes, arvutit-hiirt kiskudes, telekanuppe vajutades ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi… Keelamisest pole mingit kasu, ehkki me anname endast parima :P

* Emmekas. Emme on kõige tähtsam maailmas, nii kallis-nii kallis. Nii mõnus on aina emme jalast kinni hoida, käsi tõstes ja suuri silmi tehes sülle nuruda, vetsuukse taga nii kaua nutta, kuni emme halastab ja sisse laseb. Emme ruulib lihtsalt täiega!

* Itsitav ja lõkerdav. No maailm on lihtsalt nii naljakas koht!

* Maailma kõige armsam, ilusam, kallim, naljakam, vahvam, arukam, parem laps. Ausalt ka. Kui te mind ei usu, siis võite Karelilt küsida!

10-kuune Krennu

Meie Kren on saanud juba 10-kuuseks. Eelviimane minisünnipäev, no täiesti uskumatu ju! Milline on siis üks kümnekuune Krennu ja mida talle teha meeldib?

– Turnib igal pool. Ka väga ebatasastel pindadel, aga kukkumise ja nutu järel teeb ta seda uuesti. Hetkel on lemmik voodi najal püsi tõusmine ja ühest voodi äärest teise külgsammudega vudimine, iga päevaga toimub see aina oskuslikumalt.

– Armastab vett juua. Kui ta juba veepudelit näeb, siis läheb täiesti pööraseks – hakkab õhku ahmima ja kui paari sekundiga vesi temani ei jõua, läheb kisaks lahti. Vett juues paneb silmad kinni ja naudib sajaga :)

- Kolmehambaline. Alles nädalake tagasi ilmus lõpuks ka kolmas kiks, väga kaua ajas kahega läbi :) Tundub, et ka neljas on kohe tulekul.

– Raputab palju pead. Kui miski ei meeldi, siis raputab kohe kõvasti, et vastumeelsus ikka hästi välja paistaks. Kui kõht täis saab, surutakse huuled kriipsuks kokku ja kõva pearaputamine läheb lahti.

– Sööb liiva. Nii, kui randa jõuame ja maha istume, võtab Kren kohe peotäie liiva ja topib suhu. Rannaskäigud mööduvad “Krennnn ära pane liiva suhuuuuu!” saatel. Ei toimi millegipärast :)

– Reageerib oma nimele. Vahel ka näiteks sõnale kapsasupp :P

– Küsib eeeh?. Kui mõni asi ei toimi päris nii nagu tahaks, siis vaatab ta küsiva näoga otsa ja küsib eeeh? Küsimust tekitab näiteks see, kui kiirabiauto mööda sõidab või kui muusika otsa lõppeb.

– Armastab tantsimist. Nii kui muusika käima panna, läheb nõksutamiseks lahti. Vahel pole isegi muusikat vaja, piisab ka näiteks sellest samast kiirabiauto sireenist või koera haukumisest.

– Pirisev. Üksi väga mängida ei viitsi ja porr-porr hakkab pihta, kui talle tähelepanu ei pöörata.

– Naudib tagaajamismänge. Ükskõik kummas rollis ta siis on, kas tagaajaja või tagaaetav :) Vudib elu eest ja samal ajal naerab nii meeletult, et oht on uppi lennata. Kui emme või issi rohkem enam tõesti ei jõua, väljendatakse oma pahameelt kõvasti. “Missss mõttttes enam ei jõua, see on ju niiiiii ägeeee!?”

– Armastab meid väga ja näitab oma armastust ka välja. Kallistab palju ja musitab palju (need küll päris kallistamise-musitamise moodi veel välja ei näe, aga vähemalt ta üritab) ja poeb tihti sülle. Meie armastame teda ka. Nii-nii palju!