Sildiarhiiv: Kren

Tantsulõvi Kren

Krenile hirrrrmsasti meeldib muusika, kohe läheb nõksutamiseks lahti :D Mõnusaid naerupahvakuid pakub ta meile sellega iga päev.

Karelil on üks vuntsilaul, mida ta Krenile pidevalt laulab. Liigutused on ka juures – näidatakse, kus Kareli vunts asub ja kus Kreni oma on :D Kren läheb lausa pöördesse ja selline tunne on, et suure tantsimise peale tõuseb ta vist õhku :) Ja nii kui issi laulmise lõpetab… hakkab Kren nutma. Ta tahab veel! Ja siis issi laulab veel. Ja kordub sama ja sama ja sama, kuni issil siiber saab :D

Karel oma laulmist ja tantsimist filmida ei luba. Filmisin üks päev Kreni ja üritasin salaja Kareli peale ka korra keerata ja sellest tuli suur peretüli ja kästi see video kohe maha kustutada :D Nii et sellest jääte te kahjuks ilma. Aga natuke Kreni tantsimist tänasesse õhtusse saate küll :) Pidime just sööma hakkama, aga tantsimine läks sellel hetkel Krenile rohkem peale ;)

Kreni käputamine

Oma 8. kuu sünnipäeva õhtul 10 minutit enne kaheksat hakkas Kren järsku käputama. Oi, kui kaua me oleme seda oodanud, teda aina meelitanud ja utsitanud… Ja läks ikka nii, nagu kõik räägivad – järsku ja ise.

Karel pikutas põrandal ja vaatas telekat, ma istusin diivanil, kui järsku silmanurgast nägin, et Kren liikus. Ma ei suutnud oma silmi uskuda. Sosistasin kiirelt Karelile, et vaaaaata ometigi! Ja ta tegi seda veel ja veel ja lapsevanematel pidi suurest õnnest pisar silma tulema.

Täna sain selle video peale ka väikese meelitamisega :) Puldi peale käputatakse või teise maailma otsa mulle tundub. Nii ka täna :) Andestage, et mul suurest ähmist käsi natuke värises ;)

 

Meie kaheksakuune põnn

Meie Krenil sai täna 8 kuud täis. Milline on 8-kuune Krennu?

* Kahehambaline. Keskmised alumised kiksid on juba tükk aega väljas ja hetkel lisa ei paista. Koos hammastega tuli Krenil ka hirmus puremisisu ja nii ta aina ründab ja võtab kõigest ja kõigist ampsu :D Ja aiaiai, kui valus see on!

* Patsutav. Karel avastas üks päev, et kui Krenile patsu-patsu öelda, siis ta hakkab patsutama. Hirmus nunnu värk :D Kahjuks ta seda teistele väga demonstreerida ei soovi, nii on meie paljud katsetused oma lapsega eputada luhta läinud :P Kodus aga käib päevast päeva üks suur patsupats.
Ühel hommikul hakkas ta mind patsutama, et ma üles ärkaks. Aina patsutas. Unine mina ei olnud sellest muidugi väga vaimustuses ja ütlesin Krenile, et ta ei patsutaks. Iga patsutamise sõna peale hakkas ta veel kõvemini patsutama! “Kren, ÄRA patsuta!” Pats-pats-pats. “Kren, Ä R A patsuta!” Pats-pats-PATS-PATS! “Kren, palun ära patsuta!!” PATSPATSPATSPATS!!!

* Veidi omaette hoidev. Kui külla läheme ja teised põnnid ringi lasevad ja üksteist näppe silmadesse torgates avastavad, siis Kren on pigem selline, kes istub oma mänguasjaga veidi eemal ja pühendub selle uurimisele. Ta võib seda tõeliselt kaua teha. Ka kodus asjatab ta hea meelega üksi oma mänguasjadega. Seda muidugi nendel päevadel, kui mul eriti midagi teha pole ja meeleldi mängiksin temaga… Kui mul palju kiiret tegemist on, on terve päev jorisemist garanteeritud.

* Väga hästi istuv. Istub ta väga kenasti ja kindlalt ja kukkumisi on aina vähem. Istuvasse asendisse ja sealt ära läheb kiirelt ja osavalt. Lemmikasendiks ongi istumine ja peput sätitakse ükstapuha kuhu – nii mänguasjade otsa, teiste beebide otsa kui ka magava emme pähe.

* Absoluutselt kõike kiskuv. Ja seda väga kiiresti, paari sekundiga saab ta terve laua asjadest puhtaks tõmmatud, kui olukord soodne on :D Eriti hästi sobivad kiskumiseks erinevad tehnikavidinad, rippuvad paelad ja kilinad-kulinad ning otseloomulikult juuksed. Meie pere hitthüüatuseks on viimasel ajal “Aiiiiiii, Kren, ära kisuuuuuuuuuu!”. Ma kardan, et see võib veel hullemaks minna, kui ta paremini liikuma saab. Ei karda tegelikult, olen selles kindel :D
Ühel õhtul olid Kren ja Karel üksi kodus. Meil on koridoris remont ja köögis oli pool ämbrit tapeediliimi… Karel läks Kreniga koos kööki ja… Kas ma pean jätkama? :D Karel pani Kreni põrandale istuma ja hakkas ise nõudepesumasinat tühjendama. Kui ta ühel hetkel ümber keeras, oli Kren vaikselt ja salaja ämbri ümber tõmmanud ja võttis kliistrivanni :D
Küll on kahju, et ma sellel hetkel kodus ei olnud. Või ka mitte :D

* Ise magama õppiv. Ta on siiani meie kaisus maganud ja uinub põhiliselt vaid kussutamisega. Eile ega täna pole me teda enam kussutanud, lihtsalt ei jõua enam. Eile õhtul läks ööunne jäämiseks aega 40 minutit. Tundus nagu 4 tundi, sest terve see aeg möödus röökides… Süda tahtis mitu korda puruks minna ja klomp oli terve aja kurgus. Aga uni möödus hästi, meil kõigil. Kõik magasid rahulikult oma voodites ja tavapärase 10 korra asemel ärkas ta vaid paar korda. Eks näis, kuidas täna õhtul läheb, loodame, et saab lühema ajaga hakkama :)

* Hästi sööv. Kõik läheb jätkuvalt kaubaks. Nüüd saab juba hakkama ka tükilisema toiduga, kui umbes kuu aega tagasi katsetasime, siis öökimise vahele eriti neelamist ei mahtunud :P

* Käputav! Liigub neljakäpukil edasi, lõpuks ometi!

* Lähedust armastav. Süles on nii hea, nii hea… Poeb ta tihti sügavale põue ja vaatab oma selgete silmadega otsa. Hoiab kindlalt kinni ja lahti lasta ei taha.

* Lisaks põuele on ta ka nii sügavale südamesse pugenud…

Käisin lasteaias!

Kell hakkas 7 saama. Mina magasin magusasti, kui järsku keegi mind silitama tuli. Silitas ja silitas… Tegin silma natuke lahti ja piilusin – emme! Mis? Miks ta ei maga? Mõtlesin, et mina kavatsen küll magada ja keerasin teise külje…
Siis hakkas veel musitama ka. Ja järsku tõmbas teki pealt ja võttis sülle. Venitasin aeglaselt silmad lahti ja ei saanud miskit aru. Igal hommikul teesklevad emme ja issi magamist, kui mina juba üles tahan ärgata ja nendega mängida, aga nüüd ei lasta mul tududa.

Mulle pakuti süüa – no hea seegi. Isegi naeratasin natuke emmele ja mõtlesin, et hea küll, no mängime siis, kui ta nii väga tahab. Emme aga ei tahtnudki mängida, panid mind hoopis koos issiga riidesse. Läheme kuskile! Äge! Kui autoga sõitma hakkasime, siis üritasin küll silmi lahti hoida, et vaadata, kuhu siis minek on, aga juba Tartus vajusid silmad uuesti kinni…

Kui ärkasin, viis issi mind parasjagu mingi võõra maja poole. Sisse astudes kuulsin müra ja keegi hüüdis, et tita tuli! Kes see teil see tita siin on…

Oi, kui palju lapsi seal oli. Kõik aina vadistasid. Ma olen titade kokkutulekutel käinud küll ja loovusringis ka, aga seal küll sellist lärmi pole… Kõik olid mu ümber ja vaatasid mind ja mõni julgem katsus näpuga ka. Mina olin sellest värgist nii ehmunud, et ei teinud peaaegu ühtegi piuksu. Noh, ainult paar tükki!

Tüdrukutele pakkusin millegipärast eriti palju huvi. Mind pandi nende keskele ja emme ja vanaema ainult vaatasid kaugemalt ja naersid. Mis neil küll ometi arus oli?

Õnneks tuli siis aeg laulma minna. Jäin diivanile üksi ja vaatasin emmele küsiva näoga otsa. Miks ta mind ometi nende plikadega niimoodi pidi jätma?

Kergemalt ma aga eriti kaua hingata ei saanud, sest varsti viidi mind jälle teiste juurde vaibale istuma. Seal nad ootasid laulmaminekut. Seal oli tegelikult päris äge.

Olin peaaegu sama suur nagu nemadki… Tundsin, nagu käiksingi selles rühmas!

Isegi sandaali oleksin saanud peaaegu lutsutada, kui emme ja vanaema poleks keelanud. Napilt läks, ähh!

Ja siis nad läksid ära… Terve rühm oli minu päralt. Kõik mänguasjad olid minu lutsida!

Mängisin autodega, lasin emme abiga liumäest alla. Ja vanaema oli ka ainult minu päralt.

Mängisin natuke aega. Siis tahtis vanaema mulle lasteaeda tutvustada ja lasteaiale mind tutvustada. Nii palju ruume ja nii palju võõraid tädisid. Kõik ütlesid, et ma olen juba nii suur poiss ja alles ma ju sündisin. Ja seda ütlesid ka kõik, et ma olen täitsa emme nägu. Õnneks on mul ilus emme! ;)

Sõimeruumis sain autoga sõitmist harjutada. Natuke tuleks veel harjutada, aga vähemalt poseerimisega sain küll hästi hakkama.

Siis läksime ka muusikatundi. Ma olen suur muusikasõber ja nii oleksin tahtnud ka tantsima ja laulma minna… Küll oli sellel hetkel kahju, et ma alles nii pisike olen. Õnneks sain emme süles ka tantsida. See oli mu lemmikosa päevast!

Kui muusikatunnist tagasi jõudsime, siis pahur issi juba ootas meid. Ta ütles, et oli juba üle poole tunni oodanud ja ei saanud aru, miks emmel telefon üldse on, kui ta seda kaasas ei kanna. No kuule issi!

Kõige tähtsam oli see, et minul oli lõbus!

Tegelikult oli ju tore. Eks ma varsti lähen sinna lasteaeda uuesti nagunii tagasi ka. Nii paari aasta pärast.