Rubriigiarhiiv: Muud jutud

Traditsioonidest ja munadest

“Ma kingin selle punase muna sulle,” ütles Karel, kui mune värvisime.
“Miks?” küsisin imestunult.
“Oli ju nii, et punased munad kinkisid poisid tüdrukutele, et oma armastust näidata,” ütles Karel. “Kollased näitasid vist kadedust ja rohelised… Ma ei mäletagi, mida need rohelised tähendasid…”

Igal perekonnal on oma traditsioonid ja tavad. Kui noored inimesed koos pere loovad, ei ole nende pisikesel perekonnal veel oma traditsioone. On küll need, mis on vanematekodust kaasa tulnud, kui need ei ole päris selle pere omad. Ühised traditsioonid tekivad ajapikku ja tihti on vaja selleks mingisugust tõuget.

Selleks tõukeks võib olla ühise lapse saamine. Meie pole kunagi erilised pühade pidajad ja traditsioonide järgijad olnud. Tore, kui saab vaba päeva, aga no kes need munad kõik pärast ära jõuab süüa või mitu “I love you” kirjaga sõbrapäevajänkukest meile ikka koju mahub. Nüüd, kui meil on Kren, tunduvad pühad kuidagi hoopis teistsugused. Tahaks ju temale ka pakkuda ilusat lapsepõlve koos värviliste munade, päkapikkude ja vastlasõitudega. Nii me siis täna munade värvimise ette võtsimegi.

Kui Karel munavärvidega poest tagasi jõudis, lugesin pakilt, et munade värvi sees ujutamise topsikuteks sobivad kõige paremini jogurtitopsid. Külmkapis leidus parajasti kolm kohupiimakreemi ja nii sai igaüks ülesandeks üks topsikutäis nahka pista. Tundus, et kõigile see meeldis ja vähemalt värvimise algus oli mõnus.

Siis asusime mune värvide sees leotama.
Minuga kohtudes võib küll eksimatult väita, et ma täna mune värvisin :D Nimelt leotasin ma oma näppe ka natuke liiga usinalt ja pikk nühkimine erilist tulemust ei andnud. No täname siis õnne, et need on vaid minu näpud. Kren oleks ju võinud selle näiteks endale kaela tõmmata või sellega vaiba värve värskendada või… muud huvitavat :P

Nii kaua, kuni munad värvivanni võtsid, lõbustas Kren meid kana mängimisega. Kas pole mitte uhke saba? :P Nalja pakkus küll palju.

Kui kana ringijooksmisest ära väsis, aitas ta munadele nägusid pähe joonistada.

Näod tulid… Kunstipärased :D Mul järsku meenus, et me vist ühe korra oleme siiski veel koos mune värvinud, sibulakoortega. Need on sellised ilusad munad, eksju, siiruviirulised. Seekord tulid hoopis teistsugused, kolemunad :D

Lõunasöögiks sõime täna munavõid :P Või siis munapudi, nagu meie peres Kareli mõjutusel nimetatakse.

 

Jätkuvalt sünnipäevalainel

Veidi aega tagasi (kalendrist praegu vaatasin, et juba pea kaks nädalat tagasi!) käisime ühel sünnipäevapeol, mis oli nagu Kreni sünnipäev, aga samas ka paljude teiste laste sünnipäev. Nimelt pidasid suurt ühissünnipäeva veebruaripõnnid, kellega koos Kren pereklubis kasvab.

Pidu toimus Tallinnas Riki-Tiki mängutoas. Et me ilusasti õigeks ajaks kohale jõuaks ja ei peaks kohe pärast Kreni ärkamist pikka sõitu ette võtma (see oleks tähendanud, et autos ta uuesti ei uinu ja ma pean üle kahe tunni talle klouni mängima :P ), tulime minu ema-isa juurde juba eelmisel õhtul ära. Taktika töötas – Kren sai pisikese lõunaune Kehrast Tallinnasse sõites ära teha ja me jõudsime õigeks ajaks! Me jääme viimasel ajal igale poole hiljaks, täitsa häbi kohe… Ma ei tea, millest see tuleb, muidu oleme alati sellised olnud, kes pigem varem jõuavad.

Pidu oli vahva, lapsi-emmesid tuli kokku pea 20 ja mänguaega oli lausa 3 tundi. Sünnipäevalapsed hakkasid küll juba 2 tunni pärast väsimuse märke näitama ja kogu aega ära kasutada ei jaksanud. Kõik olid nii palju kasvanud, viimati oli selline suur kokkutulek siis, kui lapsed olid vist 4-kuused. Kõik olid nii teist nägu läinud ja no beebidest ei anna enam küll rääkida, suurte laste näod juba peas.

Seekord olin fotograafiks mina ja järgnevalt näitangi natuke pilte.

Tantsulõvi Kren

Krenile hirrrrmsasti meeldib muusika, kohe läheb nõksutamiseks lahti :D Mõnusaid naerupahvakuid pakub ta meile sellega iga päev.

Karelil on üks vuntsilaul, mida ta Krenile pidevalt laulab. Liigutused on ka juures – näidatakse, kus Kareli vunts asub ja kus Kreni oma on :D Kren läheb lausa pöördesse ja selline tunne on, et suure tantsimise peale tõuseb ta vist õhku :) Ja nii kui issi laulmise lõpetab… hakkab Kren nutma. Ta tahab veel! Ja siis issi laulab veel. Ja kordub sama ja sama ja sama, kuni issil siiber saab :D

Karel oma laulmist ja tantsimist filmida ei luba. Filmisin üks päev Kreni ja üritasin salaja Kareli peale ka korra keerata ja sellest tuli suur peretüli ja kästi see video kohe maha kustutada :D Nii et sellest jääte te kahjuks ilma. Aga natuke Kreni tantsimist tänasesse õhtusse saate küll :) Pidime just sööma hakkama, aga tantsimine läks sellel hetkel Krenile rohkem peale ;)

Haigemaja

Oleme jälle kõik koos haiged ja üldse pole viitsimist ja jõudu kirjutada. Peab hoopis kiirelt ravima, sest nädalavahetusel ootab meid mitu vägagi tähtsat sündmust…

Kõigepealt jäi haigeks Kren.  Ta hakkas juba nädalavahetusel köhatamisega pihta, kusjuures ta tegi seda ainult magades. Ärvel olles mitte kordagi. Ja läks vaikselt aina hullemaks ja teisipäeva õhtul ta aina köhis ja öökis, kui tatt kurku valgus. Võimatu oli teda magama saada – õnnestus juba ja siis kohe varsti ajas köhiöökimine ta taas üles. Nuttu oli palju. Ründasime haigust kõige võimalikuga, mis pähe tuli: tegime aina auru, kasutasime Humerit ja aspiraatorit, määrisime hanerasva, üritasime isegi jalavanni teha. See viimane oli küll Kreni arvates lõbustusatraktsioon ja vett lendas laias kaares, aga no saime vähemalt siis lapse tuju heaks teha :P Villased sokid panime jalga ja käisin poest küüslaulu ostmas…
Mõjus! Kren vaikselt paraneb ja ajab veel veidi köhima, aga algusega pole võrreldavgi.

Aga siis hakkasime meie Kareliga ennast imelikult tundma. Eile oli nina kinni pidevalt ja täna juba tilgub… Pea ka valutab ja kuidagi raske ja ebamugav on olla. Nüüd me siis aurutame siin ennast kordamööda ja jalavanni peaks ka tegema…

Üks väike video ka siia lõppu sellest, kuidas me endale siin toas tegevust leiame :)

Robotite rünnak

Ärge väga kurjaks saage, aga olin sunnitud kommentaaride kirjutamise Captcha’ga (maakeeli piltmõistatusega) kaitsma. Nii et enne kommenteerida ei saa, kui kastis olevad sümbolid vastavasse lahtrisse ümber on trükitud.

Nimelt on pahalased meie blogi avastanud ja kipuvad risustama. Näiteks selle postituse kirjutamise hetkel on neid meie lehte ründamas 28 :) Ju siis blogi on seda väärt, ega iga suvalise kallale botid ei tule!