Sildiarhiiv: sügis

Kartulivõtt


Iga jumala kevad pannakse kartul maha ja ma loodan, et külm võtab ära – kuid miks ma pean jälle pettuma. Olen ju loodud kartulit vaid kahvliga puutuma!

Nii kirjutas üks Kareli sõber mõni aeg tagasi Facebookis 😀 Minuga on sama lugu, ohhh, kui jube töö see kartulivõtmine on!

Õnneks selleks aastaks on see jälle tehtud. Tõeline kergendus 😀

Põllule minek, see kõik on alles ees…

Ja hakkas pihta…

Karelil vedas, sai traktoriga sõitma 🙂 Esimest korda elus kusjuures, aga sai hakkama küll. Kõigepealt jagati väikesed juhised ja hakkas vagusid lahti ajama.

Ja hiljem sõitis selle traktoriga, mille kasti kartuleid valati.

Oi, ta oli rahul ja õnnelik. Aina käis eputamas ja kiitlemas, kui äge on 😀 Ja kui ta lõpus veel uue ja uhke traktoriga ka rallida sai, siis oli ikka nina päris püsti. Kui me koju sõitsime, siis küsis mult uhke häälega, et mitme traktoriga mina täna sõitsin. Ja lisas kiirelt lõppu, et tema sõitis kolmega! 😀 Nii et Karelil jäi kartulivõtust vist positiivne mälestus 😉

Alati, absoluutselt igal kartulivõtul, tuleb mingil hetkel täielik tüdimus peale ja hakatakse lugema, mitu vagu veel on 😀 Ja see vastus on alati väga masendusse ajav, aga sellegipoolest on vaja üle lugeda, mitu korda veel. Ja seda tehakse korduvalt… nagu see aitaks kiiremini lõpule jõuda 😀 Siin loeb Gerda vagusid üle ja kui ma õigesti mäletan, siis umbes pool oli veel jäänud. Oi, kui vastik oli seda kuulda…

Ma nii lootsin, et Kren ärkab kohe varakult üles ja ma pääsen kartulivõtust, sest pean ju temaga tegelema 😀 Aga ei, ta aina magas ja magas…. Ju värske õhk ja traktorite mürin olid head uinutajad. Nii et ärkas ta suhteliselt hilja ja oli nõus siis ka oma vankris edasi tšillima, nii et emme ja issi pidid rõõmsalt kartuleid edasi korjama 🙂

Õnneks ikka hakkas lõpp vaikselt paistma ka. Milline meeliülendav vaatepilt…

Siis, kui natuke veel jäänud oli, saime meie Gerdaga loa minna toidukraami ette valmistama, lõket kohendama jms. Milline rõõm oli neid sõnu kuulda, oodatuimad asjad ühe kartulivõtu juures 😀

Vaikselt jõudsid ka teised ja kõik võisid rõõmsalt ja väsinult ohata, selleks aastaks sai jälle tehtud…

Järgmisel aastal jälle 😀

Nunnu põnnu

Kui eile hakkasime välja minema, selgus nina aknast välja pistes, et väljas on ikka tõeline sügis. Vihma sadas ja soojakraadid olid kümne lähedal. Prrrr…

Esimest korda otsisime Krenile välja tema sügisjope. Ta oli selles nii võrratult nunnu, et pidime kohe pilti ka tegema 🙂

Ma olen küll tema nunnususest täiesti pimestatud 🙂

Välja me aga sel hetkel minna ei saanudki, sest vihma oli selleks hetkeks veel kõvemini sadama hakanud. Aga vähemalt pilti sai teha 😀