Sildiarhiiv: sünnipäev

Jätkuvalt sünnipäevalainel

Veidi aega tagasi (kalendrist praegu vaatasin, et juba pea kaks nädalat tagasi!) käisime ühel sünnipäevapeol, mis oli nagu Kreni sünnipäev, aga samas ka paljude teiste laste sünnipäev. Nimelt pidasid suurt ühissünnipäeva veebruaripõnnid, kellega koos Kren pereklubis kasvab.

Pidu toimus Tallinnas Riki-Tiki mängutoas. Et me ilusasti õigeks ajaks kohale jõuaks ja ei peaks kohe pärast Kreni ärkamist pikka sõitu ette võtma (see oleks tähendanud, et autos ta uuesti ei uinu ja ma pean üle kahe tunni talle klouni mängima :P ), tulime minu ema-isa juurde juba eelmisel õhtul ära. Taktika töötas – Kren sai pisikese lõunaune Kehrast Tallinnasse sõites ära teha ja me jõudsime õigeks ajaks! Me jääme viimasel ajal igale poole hiljaks, täitsa häbi kohe… Ma ei tea, millest see tuleb, muidu oleme alati sellised olnud, kes pigem varem jõuavad.

Pidu oli vahva, lapsi-emmesid tuli kokku pea 20 ja mänguaega oli lausa 3 tundi. Sünnipäevalapsed hakkasid küll juba 2 tunni pärast väsimuse märke näitama ja kogu aega ära kasutada ei jaksanud. Kõik olid nii palju kasvanud, viimati oli selline suur kokkutulek siis, kui lapsed olid vist 4-kuused. Kõik olid nii teist nägu läinud ja no beebidest ei anna enam küll rääkida, suurte laste näod juba peas.

Seekord olin fotograafiks mina ja järgnevalt näitangi natuke pilte.

Kreni esimene suur sünnipäev

25. veebruaril sai meie väike beebi suureks poisiks. Selle tõestuseks hakkas Kren just selle päeva hommikul aina rohkem lauast lahti laskma ja kõndimist harjutama – nüüdseks kõnnib juba ilusasti üle toa, kui soovi on :) Eelistab veel käputamist, kui on vaja kiiresti plehku panna (näiteks kui tabame ta mingilt pättuselt :D ), aga seisab juba täitsa kindlalt jalgadel.

Suure pidupäeva tähistamiseks pidasime maha ka suure sünnipäevapeo. Külalisi pidi esialgu tulema üle viiekümne, aga kahjuks on talv haiguste aeg ja paljud külalised pidid kahjuks nohu või mõne kurjema haiguse pärast eemale jääma. Siiski, tulijaid oli ka palju ja pidu läks igati korda :)

Pidutsesime Haldjapere (http://www.haldjapere.ee/) ruumides. Olin juba ammuammu selle koha valmis vaadanud, sest minu arust on see väga meielik koht. Selline natuke teistmoodi… mitte päris tavaline mängutuba. Kui umbes kuu enne sünnipäeva nendega ühendust võtsin, et peokoht ära broneerida, selgus, et see päev on juba täiesti täis! Ja ka eelmine päev. Ja ka järgmine päev… Olin ikka täiesti löödud, sest juba ammu oli mul kõik mõtetes paika pandud ja no ma ju nii tahtsin just sinna minna. See on ka kohe meie kodu juures, nii et nii mugav oleks ka olnud… Vaatasin siis mujal ka ringi, aga järjest olid kõik natukenegi sobivad kohad kinni ja mu kurbus aina kasvas. Kuni…. ühel päeval tuli Haldjaperest kiri ja pakuti, et saame siiski Kreni sünnipäeva seal pidada! Ja õigel päeval, 25. veebruaril. Juhuuuu, tegin kohe ühe rõõmutantsu, päriselt kah :)

Niisiis, peo pidasime seal. Järgnevalt siis veidi pilte. Peo ametlik fotograaf oli mu õde Gerda :D

Söömaa...

 

Kingitused... Nii palju oli, et võttis kohe tõsiseks.

Sünnakaardi meisterdamine
Kingituste avamine. Põnev!

 

Perepilt :)

 

Emmee.. kaua võib, tahaks juba tortiii!
Puhume kõik koos!
Uhke ratsanik lamba otsas
Peo lõpetasid õhupallid

Selline pisike pidu siis oligi :) Loodetavasti annavad pildid natuke meeleolu edasi.

Milline on 1-aastane Kren?

* Nagu postituse alguses kirjutasin, siis kõndiv. Niivõrd-kuivõrd :) Saab hakkama, kui tahab.

* Kaheksahambaline. Sünna ajal oli küll veel kuus, aga nüüd on kaks tükki veel välja pugenud. Üleval on neli ja all ka nüüd neli.

* Lobisev. Pidev pläkutamine käib, enamasti me sellest aru ei saa, aga kui taoliselt vastata, siis jätkub loba kauemaks. Arusaadavatest väljenditest tulevad emme (nii emme kui issi kohta), aitäh, mämm-mämm, päh.

* Lahke. Oma pooleldinäritud-lutsutatud leivakannikat pakub aina teistele ka ja enne rahule ei jäta, kui “amps” võetud. Kui mõni teine laps mõnest tema käes olevast mänguasjast huvitatud on, siis annab ära ja otsib endale uue. Kui mõnda asja ikka väga ei tahaks ära anda, aga emme väga palub (no näiteks suurt aaret telekapulti), siis annab korra ja võtab kohe atähhitades tagasi, nii et pult jõuab vaevalt teise kätt puudutada :D

* Suurte inimeste toite armastav. Titepüreed saame küll suure pusimise peale kuidagi söödud, aga kui kartulit-kastet või makarone pakutakse, hoiab aina suu lahti ja nõuab juurde. Kes seda tittede plöga ikka tahab…

* Näpuga näitav. Aina osutab kõigele ja räägib maailma kõige tähtsamat juttu juurde.

* Jäljendav. Näiteks telekapulti suunab pidevalt teleka poole ja klõpsib nuppe (meil on juba mitmes pult, ta on suutnud need nii hästi ära klõpsutada), tõstab telefoni kõrva äärde, toidu pakkumisest juba rääkisin… Tuleb juba hakata oma sõnade ja tegudega ettevaatlikum olema :P

* Kõikeeeee kiskuuuuv! Päevad mööduvad sahtleid lahti kiskudes, kapiuksi lahti kiskudes, ahjuust lahti kiskudes, tuhka süües, laua pealt asju alla kiskudes, arvutit-hiirt kiskudes, telekanuppe vajutades ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi… Keelamisest pole mingit kasu, ehkki me anname endast parima :P

* Emmekas. Emme on kõige tähtsam maailmas, nii kallis-nii kallis. Nii mõnus on aina emme jalast kinni hoida, käsi tõstes ja suuri silmi tehes sülle nuruda, vetsuukse taga nii kaua nutta, kuni emme halastab ja sisse laseb. Emme ruulib lihtsalt täiega!

* Itsitav ja lõkerdav. No maailm on lihtsalt nii naljakas koht!

* Maailma kõige armsam, ilusam, kallim, naljakam, vahvam, arukam, parem laps. Ausalt ka. Kui te mind ei usu, siis võite Karelilt küsida!

Meie kaheksakuune põnn

Meie Krenil sai täna 8 kuud täis. Milline on 8-kuune Krennu?

* Kahehambaline. Keskmised alumised kiksid on juba tükk aega väljas ja hetkel lisa ei paista. Koos hammastega tuli Krenil ka hirmus puremisisu ja nii ta aina ründab ja võtab kõigest ja kõigist ampsu :D Ja aiaiai, kui valus see on!

* Patsutav. Karel avastas üks päev, et kui Krenile patsu-patsu öelda, siis ta hakkab patsutama. Hirmus nunnu värk :D Kahjuks ta seda teistele väga demonstreerida ei soovi, nii on meie paljud katsetused oma lapsega eputada luhta läinud :P Kodus aga käib päevast päeva üks suur patsupats.
Ühel hommikul hakkas ta mind patsutama, et ma üles ärkaks. Aina patsutas. Unine mina ei olnud sellest muidugi väga vaimustuses ja ütlesin Krenile, et ta ei patsutaks. Iga patsutamise sõna peale hakkas ta veel kõvemini patsutama! “Kren, ÄRA patsuta!” Pats-pats-pats. “Kren, Ä R A patsuta!” Pats-pats-PATS-PATS! “Kren, palun ära patsuta!!” PATSPATSPATSPATS!!!

* Veidi omaette hoidev. Kui külla läheme ja teised põnnid ringi lasevad ja üksteist näppe silmadesse torgates avastavad, siis Kren on pigem selline, kes istub oma mänguasjaga veidi eemal ja pühendub selle uurimisele. Ta võib seda tõeliselt kaua teha. Ka kodus asjatab ta hea meelega üksi oma mänguasjadega. Seda muidugi nendel päevadel, kui mul eriti midagi teha pole ja meeleldi mängiksin temaga… Kui mul palju kiiret tegemist on, on terve päev jorisemist garanteeritud.

* Väga hästi istuv. Istub ta väga kenasti ja kindlalt ja kukkumisi on aina vähem. Istuvasse asendisse ja sealt ära läheb kiirelt ja osavalt. Lemmikasendiks ongi istumine ja peput sätitakse ükstapuha kuhu – nii mänguasjade otsa, teiste beebide otsa kui ka magava emme pähe.

* Absoluutselt kõike kiskuv. Ja seda väga kiiresti, paari sekundiga saab ta terve laua asjadest puhtaks tõmmatud, kui olukord soodne on :D Eriti hästi sobivad kiskumiseks erinevad tehnikavidinad, rippuvad paelad ja kilinad-kulinad ning otseloomulikult juuksed. Meie pere hitthüüatuseks on viimasel ajal “Aiiiiiii, Kren, ära kisuuuuuuuuuu!”. Ma kardan, et see võib veel hullemaks minna, kui ta paremini liikuma saab. Ei karda tegelikult, olen selles kindel :D
Ühel õhtul olid Kren ja Karel üksi kodus. Meil on koridoris remont ja köögis oli pool ämbrit tapeediliimi… Karel läks Kreniga koos kööki ja… Kas ma pean jätkama? :D Karel pani Kreni põrandale istuma ja hakkas ise nõudepesumasinat tühjendama. Kui ta ühel hetkel ümber keeras, oli Kren vaikselt ja salaja ämbri ümber tõmmanud ja võttis kliistrivanni :D
Küll on kahju, et ma sellel hetkel kodus ei olnud. Või ka mitte :D

* Ise magama õppiv. Ta on siiani meie kaisus maganud ja uinub põhiliselt vaid kussutamisega. Eile ega täna pole me teda enam kussutanud, lihtsalt ei jõua enam. Eile õhtul läks ööunne jäämiseks aega 40 minutit. Tundus nagu 4 tundi, sest terve see aeg möödus röökides… Süda tahtis mitu korda puruks minna ja klomp oli terve aja kurgus. Aga uni möödus hästi, meil kõigil. Kõik magasid rahulikult oma voodites ja tavapärase 10 korra asemel ärkas ta vaid paar korda. Eks näis, kuidas täna õhtul läheb, loodame, et saab lühema ajaga hakkama :)

* Hästi sööv. Kõik läheb jätkuvalt kaubaks. Nüüd saab juba hakkama ka tükilisema toiduga, kui umbes kuu aega tagasi katsetasime, siis öökimise vahele eriti neelamist ei mahtunud :P

* Käputav! Liigub neljakäpukil edasi, lõpuks ometi!

* Lähedust armastav. Süles on nii hea, nii hea… Poeb ta tihti sügavale põue ja vaatab oma selgete silmadega otsa. Hoiab kindlalt kinni ja lahti lasta ei taha.

* Lisaks põuele on ta ka nii sügavale südamesse pugenud…

Seitsmekuune

Milline on üks seitsmekuune Kren?

* Võõrastav. See on viimase paari päeva teema, aga kogub aina tuure. Kui külla läheme, siis läheb tükk aega enne, kui ta rahuneb ja on nõus maas mängima või kellegi teise süles olema. Kisa on kõva ja pisarad voolavad, kui ta veel valmis pole, aga emme ikka proovima peab, et no äkki nüüd :P Kui paar naeratust on juba välja võlutud, siis on õige aeg :)

* Aina rohkem liikuv. Otseselt ta veel ei rooma ega käputa, aga üritab kõigest väest. See aga ühest toa otsast teise liikumist ei takista, sest kuidagi ümber enda keerutades ja tagurpidi lükates saab sellega hakkama küll, kui väga tahta. Või kui mõned vahvad juhtmed kuskilt äkki paistavad :)

* Jõnksutav. Põhitegevus on neljakäpukil edasi-tagasi jõnksutamine.

* Istuv. Istub väga kenasti ja läheb neljakäpukilt ise istuma ja tuleb neljakäpukile tagasi ka.

* Veidi paremini magav. Päevauned on natuke pikemaks läinud, tavapärase poole tunni asemel magatakse vahel tund või isegi kaks. Kui juba kaks ja pool tundi täis on, siis ma hakkan kolistama :D Igatsus tuleb peale, no kaua võib noh :)
Öösel ärkab ikka suhteliselt tihti, umbes paari tunni tagant. Väsitav, aga olen harjunud vist juba, nii et väga zombina ennast enam ei tunnegi.
Magab jätkuvalt meie vahel, oma voodisse pannes ärkab kohe üles. Ühel öösel kell 2 ma seda üritasin ja siis pärast Karel kussutas teda pool tundi uuesti magama ja samal ajal sisises mu peale :D Nii et pole olnud tahtmist hetkel rohkem proovida :P

* Jätkuvalt naerev ja naeratav. Kui talle naeratada, naeratab 99% juhtudest vastu ja aina rohkemad asjad ajavad teda südamest naerma. Näiteks pistsin eile jalutades kastanimuna taskusse ja kui talle seda õhtul kõhule kukutasin, kõkutas ta südamest :)

* Hästi sööv. Üldiselt pole asja, mis talle ei maitseks ja tavaliselt sööb kõik ära, mis ette antakse. Lemmikmängude hulka on seoses lisatoidu söömisega lisandunud mängud nagu “lennuta lusikas kauge kaarega põrandale” ja “viruta kauss kummuli”. Paar korda on õnnestunud ka ja võidurõõmsast näost pole siinkohal mõtet rääkida :)
Kui porgand, kurgijupp või beebiküpsis kätte anda, jätkub lutsutamist ja lödistamist kauemaks.

* Vett armastav. Kui klaasiga läheneda, lähevad Kreni silmad särama ja keel hakkab juba limpsates suust välja käima. Joomistehnika ongi selline nagu koertel, limpsab vett omale klaasist aina suhu ja tahab veel ja veel ja veel!
Ka vannis käimine ja veega plärtsutamine on väga ägedad.

* Piiksuv ja mörisev. Kui talle midagi ei meeldi või ta väsinud on, hakkab ta kas piiksuma või mörisema. Vastavalt sellele on ta hüüdnimi sellel hetkel kas hiirepoiss või mörrakaru. Kusjuures digimuutub ta suhteliselt tihti, piiksumisest saab mörr-mörr ühe hetkega ja ka vastupidi.

* Hambutu. Mingit valget täppi ma nagu oleks näinud, aga vaadata ta seda enam muidugi ei lase. Äkki kujutasin ette, ei tea :P Eks siis varsti paistab.

* Näpistav ja juukseid tiriv. Ja seda vägagi valusalt.

* Jätkuvalt kõige armsam väike tegelane maailmas!

Meie Kren on pooleaastane!

Täna on Krenil suur sünnipäev, pool aastat saab täis!

Selleks puhuks tahtsime talle Kareliga koos ise tordi teha. Noh, mina tahtsin rohkem muidugi ja Karel siis tuli ka kaasa :) Otsisin eile netist tükk aega erinevaid ideid, kujundeid, šabloone… Kui järsku plahvatas, et Kren on ju Prääks!

Juba oma teisel kohtumisel rääkisime Kareliga naljaga, et oma last hakkame me Prääksuks kutsuma. Nii jäigi. Nii et Kren oli meil juba kuus aastat mõtetes ja juttudes olemas ja alati oli ta väike armas Prääks.

Seega – Prääksule prääksutort! Vaatasin üle, milline see part täpselt on ja joonistasin hambatikuga biskviidile kuju valmis. Karel küll protestis, et šablooni järgi tuleb teha ja prindime ikka välja, aga jäi mu joonistusega ikka rahule :) Lõikasime välja, vahele sai kohupiima ja maasikamoosi terve suur kuhi. Peale niristasime glasuuri ja lainete jaoks värvisime mustikatega kohupiima… Kõik läks kui lenneldes, seniajani, kui oli aeg pardile nägu joonistada. Hingasin paar korda sisse-välja ja tegin kiirelt vaba käega näo valmis. Üks silm sai kaks korda suurem kui teine, aga tühja sellest, mõte ju loeb! :D ;) Karel oli naerukrampides ja keeldus sellist nägu tunnistamast. Pühkisin solvunult näo maha ja ütlesin, et ta ise siis paremini teeks. Tema (vastupidiselt minule) tõi pildi ette ja piinliku täpsusega üritas pardi näo igat nüanssi tabada. No ma ei ütleks, et oluliselt parem tuli, välja arvatud siis see mitu korda suurem silm :D

Väga kuri part tuli välja. Kren oleks ära ehmatanud, kui me oleks hommikul sellise tordiga talle õnne soovima läinud! :D Võtsin hambatiku ja venitasin pardil suunurka ülespoole. Venitasin kohe mitu korda ja kõvasti, nii et suunurk sai peaaegu kõrva taha (kui me talle kõrvad oleks teinud ;) ), aga eesmärk sai täidetud – kurjast pardist sai täitsa sõbralik part!

Krenile meeldis :) Nii, nagu talle meeldib ka peaaegu kõik muu, tuleb ausalt tunnistada… Aga selle kõrval olekski eriti traagiline olnud, kui talle see tort poleks meeldinud :D Tahtis muidugi pläts-pläts teha ja varbad tal õnnestuski tordi sisse susada. Aga mis siis! See on Sinu sünnipäev ja Sinu tort, kallis poeg, tee mida iganes Sa soovid! :D

Palju-palju õnne pooleaastase sünnipäeva puhul, meie kõige kallim Kren!

Sinu emme ja issi.