Sildiarhiiv: sünnipäev

Jälle mai

Kõik kindlasti teavad, et minu sünnipäev on aprillis ja Kadri oma juunis. Otsustasime seekord, et peame ühise suurema sünnipäeva seal keskel, ehk siis mais.

Sel laupäeval jõudiski lõpuks maikuu kätte ja tegime väikse kevadpikniku. Huvitaval kombel sattus Kreni poole aasta sünnipäev ka just sellele ajale, nii et liitsime ka selle sündmuse programmi.

Kõik see õudus algas reedel. Nimelt oli Kadril vaja ilmtingimata sadat sorti küpsetisi teha, sest “mis siis saab kui kellelgi kõht tühjaks jääb?!”.  Päev mööduski meil kolmekesi köögis. Õnneks on Kren täielik köögiinimene, pane ainult tooli ja ta võib seal hommikust õhtuni rahulikult istuda (huvitav, miks me seda tehnikat muidu ei kasuta?).
Kõik laabus enamvähem, kui ühed kõrbenud küpsised ja Kadri sõrmed välja arvata. Või noh, minu sõrmed ka, aga jõudsin õnneks kiiresti vee alla pista.

Pilt: Gerda


 

Järgmisel hommikul panime igaks juhuks kella 8ks äratuse. Kren on meil reeglina kella 7ne looduslik äratus, aga no igaks juhuks. Ja hästi tegime 🙂
Asusime rahulikult salateid segama ja viimaiseid ettevalmistusi tegema, sest teoreetiliselt oli aega küllalt. Oligi, kuni avastasime, et kell hakkab 12 saama.
Edasi käis kõik ülikiirelt: asjad kokku – poodi – tanklasse – Pangodisse. Ainult pool tundi jäimegi hiljaks (anna andeks Pille). Kohapeal asju lahti pakkides leidsid meid ka juba esimesed külalised.

Pilt: Gerda
Pilt: Gerda
Pilt: Gerda
Pilt: Gerda

Piknikut küll tavaliselt toas ei peeta, aga me polegi tavalised. Või noh, olgem ausad, kes sellise ilmaga ikka oleks tahtnud väljas passida. Eriti kui peotelk öösel ära otsustab laguneda.

Võrumaa mehed on aga hakkamist täis ja keset suurt vihma aeti telk uuesti püsti. Kuskil vaja ju grillida.

Mõne tunni pärast otsustas vihm järgi jääda ja päike hakkas kütma. Ja seda just siis kui tünnisaun kuumaks läks. Oleks võinud ju vastupidi olla.
Tünni ei tohtinud enne tiigis käiku minna, nagu proua siin nii ilmekalt näitab (jah, see on mu tagumik ja kusjuures mitte ainus tagumik mida Maarja sel õhtul pildistas):

Kuna ilm oli ilus, siis suurem jagu õhtust mööduski tünni ääres. Natuke meeleolupilte ka 🙂

Pilt: Gerda
Pilt: Gerda

Millegipärast sai just Kren kõige rohkem kingitusi ja oskas nendega isegi midagi peale hakata.

Pilt: Gerda

Aga mängimine teatavasti väsitab.
 Kokkuvõttes läks kõik väga hästi ja täname kõiki tulijaid 🙂

Viiene Kren

Milline on üks 5-kuune Kren?

Naeratav – kui talle naeratada, siis peaaegu alati naeratab ta vastu. Kui just suuri päikseprille ees pole – neid vaatab ta alati üsna umbusklikult. Ja kõditamine ei mõju, kuigi kõik seda alati proovivad. Lihtsalt naerata! Ja saad üliarmsa naeratuse vastu.

Kõike suhu toppiv – kõik, mis kätte satub, läheb otsejoones suhu. Olenemata suurusest, värvist, kujust, maitsest…

Halvasti magav – tema magama saamine on tavaliselt üsna keerukas protsess. Päevauned kestavad viimasel ajal umbes pool tundi ja öösiti ärkab ka ikka väga tihti… Täna öösel lausa 7 korda. Tavaliselt õnneks päris nii hull pole ja siinkohal peaks ka ära märkima, et tegelikult oli meil alles nädal tagasi ka kõige parem öö senini – vaid 1 ärkamine. Siis oli kohe kergelt ülepuhanud tunne 🙂
Seevastu vankris ja turvahällis magab tavaliselt õnneks väga kenasti.

Külas hästi käituv – nunnutamisele, väntsutamisele, sülle võtmistele peab üldiselt väga hästi vastu ja naeratab nunnutajatele palju 🙂 Tal aga peab laskma natuke olukorraga harjuda ja rääkida ei tohi väga valjult, sest Kren on ka väga…

…kergesti ehmuv – aevastused, naerupahvakud, valjud hääled, lärmi tegevad masinad, imelikud grimassid… Vahel ehmub ta ka sellises olukorras, kus polegi nagu midagi ehmatavat. Kisa on kõva, aga õnneks rahuneb sülle võttes üsna kiiresti.

Veidralt naerev – viimaste päevade uus leiutis on kurgupõhjast tulev naer. Kirjeldada on seda suhteliselt võimatu, aga kõlab umbes nagu kehh-hehh-uhh-ehh. Või midagi sinna kanti. Veider igatahes 😀

Kergesti aktsiooni minev – vahel läheb oma siputamisega nii pööraseks, et kõik proovivad teda meeleheitlikult kinni hoida, sest see on ju võimatu, et ta haiget ei saa, kui nii kõvad kolksud aina käivad. Tihti hakkab ka nina kaudu kõvasti õhku sisse tõmbama ja igale tõmbele järgneb alati köhatus. Nuuh-köhh-nuuh-köhh-nuuh-köhh… kuni maha rahuneb 😀

Uudishimulik – kõike tahab näha ja kätte saada.

Endale unelaulu laulev – vankris või turvahällis hakkab alati jorisema. Äää-äh, ää-äh… Alguses on silmad lahti, siis lähevad silmad vaikselt kinni ja ajapikku kaob tasakesi ka jorin ära.

Armas

ilus

hea…