Sildiarhiiv: veebruaribeebid

Jätkuvalt sünnipäevalainel

Veidi aega tagasi (kalendrist praegu vaatasin, et juba pea kaks nädalat tagasi!) käisime ühel sünnipäevapeol, mis oli nagu Kreni sünnipäev, aga samas ka paljude teiste laste sünnipäev. Nimelt pidasid suurt ühissünnipäeva veebruaripõnnid, kellega koos Kren pereklubis kasvab.

Pidu toimus Tallinnas Riki-Tiki mängutoas. Et me ilusasti õigeks ajaks kohale jõuaks ja ei peaks kohe pärast Kreni ärkamist pikka sõitu ette võtma (see oleks tähendanud, et autos ta uuesti ei uinu ja ma pean üle kahe tunni talle klouni mängima 😛 ), tulime minu ema-isa juurde juba eelmisel õhtul ära. Taktika töötas – Kren sai pisikese lõunaune Kehrast Tallinnasse sõites ära teha ja me jõudsime õigeks ajaks! Me jääme viimasel ajal igale poole hiljaks, täitsa häbi kohe… Ma ei tea, millest see tuleb, muidu oleme alati sellised olnud, kes pigem varem jõuavad.

Pidu oli vahva, lapsi-emmesid tuli kokku pea 20 ja mänguaega oli lausa 3 tundi. Sünnipäevalapsed hakkasid küll juba 2 tunni pärast väsimuse märke näitama ja kogu aega ära kasutada ei jaksanud. Kõik olid nii palju kasvanud, viimati oli selline suur kokkutulek siis, kui lapsed olid vist 4-kuused. Kõik olid nii teist nägu läinud ja no beebidest ei anna enam küll rääkida, suurte laste näod juba peas.

Seekord olin fotograafiks mina ja järgnevalt näitangi natuke pilte.

Titad said kokku. Jälle :)

Need kohtumised on viimasel ajal päris tihedaks muutunud. Aga nagu ma ühes eelnevas postituses ütlesin, siis mina olen igal juhul kohal, sest ma neid hullult fännan 🙂

Täna tegime teoks eelmise nädala plaanid ehk siis saime kokku Kassitoomel. Ilm oli seekord mõnus, mitte liiga soe ega ka külm. Jälle olid mõned uued näod ja nunnud beebid 🙂 Pikka juttu täna ei tule, tuleb hoopis hunnik pilte.

Titad said kokku

Eelmisel reedel said veebruaribeebid jälle kokku. Et eelmistel päevadel oli ilus ilm olnud, siis leppisime kokku, et oleme ikka jälle Kassitoomel ja naudime päikesepaistet ja värsket õhku. Hommikul ärgates oli aga ilm üpriski hall…  Käisin pidevalt akna pealt luuramas, et ega ei saja ja võite mu tuju ette kujutada, kui hakkaski tibutama. Mis saab siis nüüd?

Natuke oli veel kokkutulekuni aega ja pakkusin välja, et tuleme siis minu juurde. Tubades oli suur korralagedus, sest pidime hakkama asju pakkima ja riide- ning muud hunnikud olid igal pool laiali. Kamandasin Kareli kiirelt koristama ja aina käskisin aina hoogu juurde anda 😀 Ise lasin ka kätel kiirelt käia ja Krenile andsime käsu kätte olla rõõmus roosa beebi ja mitte nutta, sest emmel-issil on muud tegemist 😀 Oi, kuidas see Karel mind kirus, et oli siis seda vaja ja lubas tagasi teha ja kätte maksta ja mida kõike veel… Paar minutit enne esimeste külaliste tulekut tõmbasime tolmuimeja juhtme seinast välja 😉

Kuna kokkutulek oli kokku lepitud ikkagi Kassitoomele ja kõigil nendest plaanidest, et hoopis minu juures asi toimub, aimugi polnud, pidin kuidagi Kassitoomele ka jõudma. 14.55 sain kodust minema… Ja mul ei ole mitte 5 minuti tee sinna. Jooksin nii nagu ma pole ikka mitu aastat juba jooksnud 😀 Vahepeal kiirkõndi ja hingeldamist ka sekka. Karel jäi siis koju külalisi ootama ja vastu võtma.

Titasid tuli kokku jälle palju. Üks armsam kui teine. Üks nunnum kui teine. Üks osavam kui teine. Kren muidugi kuulub nende vähemosavate hulka 😀

See pilt ilmestab seda hästi. Mõni paneb juba käpukil ringi, Kren lösutab ikka kõhu peal ja lutsutab teki otsa 🙂 Kellel ikka on vaja kuhugi minna, peaasi, et midagi lutsutamisväärset käeulatuses on, siis on elu ilus.

Ka teistel oli lutsutamine väga popp. Lutsutati vaipa, tekki, ennast, teisi, oma mänguasju ja võõraid mänguasju…

Need, kes parasjagu midagi ei lutsutanud, mängisid kas lennukit või olid niisama nunnud 🙂

Karel sai kokkusaamise lõpuks ka mossitamisest üle ja oli isegi nõus pilti tegema 😉

Nii palju oli meid siis seekord. Eks paistab, palju järgmisel korral on. Mina olen niikuinii kohal, mulle lihtsalt hullult meeldib kokkutulekutel käia! 😀

Veebruaribeebidega kokku saamas

Täna käisime Kreniga koos teiste titadega kokku saamas. Või oleks õigem öelda, et emmed käisid omavahel kokku saamas 🙂 Lapsed üksteise seltskonnast küll veel väga ei hooli ja üksteisest suurt välja ei tee. Kui, siis nii palju, et kui üks ees kisama pistab, panevad kõik ülejäänud ka solidaarsusest järgi 🙂

Ei, tegelt, päris nii see ei läinudki täna. Kren magas enne minekut umbes-täpselt 2 minutit ja autos ka magama ei jäänud. Ta jääb seal alati magama! Tõotas head… Mõtlesin juba hirmuga, mida see väsinud väikemees korraldama hakkab. Aga ei, kullapai oli täielik kullapai 🙂 Alguses uudistas niisama, oli rõõmsalt nõus ka teki peal olema ja ühtegi piuksu tema suust ei kuulnud. Mida ei saa teiste kohta öelda, nii et ekstra tubli poiss veel, et teiste jorinast ennast häirida ei lasknud.

Lõpuks otsustasin ka ikkagi magama kussutada, sest ka kõige suurem kullapai ei pea väga pikalt magamata vastu. Kuum, kuum, oi kui kuum oli… Mul tõsiselt higi lihtsalt voolas sellest, et see väike radiaator mul kaisus oli. Kodus meil õnneks nii kuum ei ole ja kodus kussutab Kreni tuttu Karel 🙂 Tema peab ju ka kuidagi kasulik olema 😉

Lõpuks siiski õnnestus…

… ja sain veel veidi pilte klõpsida 🙂

Viimasele pildile eriline tähelepanu 😉 Pildistades ei pannud ma üldse seda tähelegi, alles kodus pilte vaadates nägin, millega noormees tegeleb :))

Kareli kasulikkusest rääkides, siis mul on kodus üks kullapai veel. Koju tagasi jõudes olid toad ära koristatud, pesu ära korjatud ja uus pesema pandud, sada-aastat-edasi-lükatud-töö ehk kriuksuva vankri õlitamine ära tehtud… No super, koos me küll nii produktiivsed pole ja päevad saavad liigagi ruttu mittemidagi tehes läbi.

See tähendab üht – me Kreniga saame teiste titadega õige pea jälle kokku 😉